Ekspert soovitab: kuus esmapilgul imelikuna tunduvat kasvatusvõtet, mida tegelikult peaksid oma peres kasutama

Need kasvatusvõtted võivad tunduda kahtlastena ja isegi ohtlikena, kuid tegelikult tulevad need lastele väga suureks kasuks. Laste kaitsmine ei pea tähendama nende roosa mulli sisse sulgemist — lapsed vajavad väikeses koguses ohte, riske ja konflikte, et õppida ja areneda.

Kui kohe neid soovitusi järgida ei julge, siis vähemalt mõtle nende lastekasvatuseksperdi Helen Shumakeri soovituste peale, eks:

1. Anna lapsele kätte nuga, haamer ja saag

Ühelegi lapsele ei meeldi haiget saada. Kohe, kui laps mõistab, et tegu on teravate esemetega, mis võivad teda vigastada, annab ta endast parima, et verd ja plaastreid vältida. Väikese harjutamise ja juhendamise abil suudab lasteaialaps väga edukalt puu- ja köögivilju hakkida — alusta õpetamist näiteks banaani ja võinoaga. Kui jätad lapse ise vastutama oma tervise ja ohutuse eest, õpib ta oma keha paremini tundma ning saab väga väärtuslikke kogemusi.

2. Loe kurbasid muinasjutte

Iga lapsevanem soovib oma last kurbusest säästa, mistõttu jäävad mitte nii õnneliku lõpuga muinasjutud valikust tavaliselt kõrvale. Tegelikult tuleb lastele kasuks kogeda kõiki emotsioone, nii häid kui halbu. Ta peab oskama erinevate tunnetega toime tulla, seetõttu on vajalik näiteks viha ja kurbusega tegeleda juba varakult.

3. Võõrastega rääkimine

„Võõrastega ei tohi rääkida!” on üks esimestest õpetussõnadest, mida emad oma lastele jagavad. See tegelikult ei ole õige. Esiteks me teame tänaseks, et tavaliselt ründavad lapsi hoopiski inimesed, keda lapsed teavad. Võhivõõrad kujutavad endast ohtu hoopis vähem. Teiseks — lapsed õpivad ja kogevad rohkem, kui nad julgevad tänaval mängida, mitte ei vaata, hirmust halvatuna, aknast välja. Võõrastega rääkimise keeld hirmutab lapsi tohutult. Esiteks nad ei tea, kes on „võõras”. Tema jaoks on tuttav juba see, kes teab tema nime. Pigem võiks lapsele õpetada, et suured inimesed on talle abiks. Näiteks siis, kui ta ema-isa silmist kaotab, võib ta paluda teiste täiskasvanute abi vanemate üles leidmiseks.

4. Jäta kodutöö tegemata

Mõnikord on täitsa okei jätta kodused ülesanded tegemata. Kui laps on tõesti väsinud, ei ole mõtet teda sundida matemaatikaülesandeid lahendama, sest sellest pole mitte mingit kasu Ta nagunii ei saa aru, mida ta teeb ja väsitab ennast veel rohkem. Siis on tulemuseks üleväsinud laps, kes on pahas tujus ja tal on raske uinuda.

5. Jäta lasteaed vahele

Lasteaed ei ole kohustuslik. Kooliks saab valmistuda ka kodus, sõpradega suhelda ja sotsiaalseid oskusi arendada on võimalik ka rahulikumas keskkonnas. Kõigile lastele ei sobi suur ja lärmakas seltskond ja kui sinu laps tunneb ennast 20 teise lapsega koos kehvasti, võid kaaluda ta lasteaiast koju jätmist ja koduõpet.

6. Roni liumäest üles

Kohe, kui laps on liumäest alla ära sõitnud ja keerab end ümber, et sealt üles tagasi ronida, jooksed sa suure kisaga kohale ja püüad teda iga hinna eest takistada. Muidugi on olukord ohtlik, kui teised üritavad samal ajal liumäest alla lasta ja loomulikult annad sa endast parima, et keegi viga ei saaks. Aga kui teisi lapsi parasjagu pole, võiksid südamerahus lasta oma jõmpsikal tuldud teed tagasi ronida. See on tema jaoks uus ja põnev seiklus, ta tahab ennast proovile panna ja näha, kas tal õnnestub üles tagasi saada. Ole ta lähedal ja püüa ta kinni, kui ta kukkuma hakkab, aga ära takista õppimist. Tegelikult ka siis, kui teised lapsed samal liumäel mängivad, võiksid oodata ja vaadata, mis juhtub, kui üks neist üles tagasi ronida püüab. Äkki õnnestub neil isekeskis selgeks teha, kuidas mäng käib ja keegi ei saagi viga. Küll aga on saanud lapsed harjutada kompromisside tegemist ja kokkulepete sõlmimist.