Ema lasteaiapäkapikkudest | Ma ei leia ka mingit pointi lastele KÕIKE keelata. Mis jõulukuu see on muidu?!

Emad avaldasid arvamust, kas ja kuidas päkapikud lasteaias käivad.

(pildil laps Siim ja lapselaps Edvard)

Igal esmaspäeval on advendihommik, kus on õpetaja eest­vedamisel jõulu­teemaline jutt või tegevus. Kirjake päkapikult, kus on head soovid terveks nädalaks koos väikse üllatusega – mäng või raamat rühmale. Juba mitu aastat toimiv süsteem.

(pildil Maria ja Oskar)

Lasteaias hakkavad päkapikud käima, aga leppisime kokku, et nad toovad kas lauamängu, jätavad orienteerumiseks vihjeid või kirjakese tagasisidega. Ühesõnaga, midagi söödavat ei tule, küll aga koostegemiseks midagi vahvat.

(pildil Dominic ja Devon)

Mõlema lapse rühmas leppisime kokku, et käivad päkapikud, aga sussi sisse toovad vanemad midagi natuke tervislikumat. Minul ei ole selle vastu midagi ja teistel vanematel vist ka mitte, sest otsus võeti vastu ühiselt läbi arutades. Ma ei leia ka mingit pointi lastele KÕIKE keelata. Mis jõulukuu see on muidu?! Lapsed ootavad jõulusid nii väga ja paratamatult on päkapikud sellega aastakümneid kaasas käinud. Kõigest ei tasu ka paanikat vorpida!

(pildil Tarvo Matthias)

Teist aastat jutti käib ainult advendi­päkapikk ehk siis esmaspäeva hommikul ootab lapsi suurem kingitus, mis rühma jääb. Eelmisel aastal said tüdrukud nukuvankri, -voodi ja -kõhukoti, poisid kaks traktorit ja tööriistad ning kõigi jaoks lauamängud. Minu arvates väga vahva idee. Igapäevast päkapikutamist ma ei poolda.

(pildil Paul Markus ja Bert Jakob)

Meil on väike võrokiilne rühm lasteaias. Päkapiku-tikutopsikalender valmistati laste poolt ühe ema juhendamisel juba 2013. aastal. Siiani leiab see iga detsembri alguses tee aknalauale. Igal hommikul avatakse vastava kuupäevaga päkapikusahtel, kus on lastele sõnum: kiitus, soovitus, mingi teade või ütlus, vahva salm. Näiteks: “Räägin vaikse häälega, siis on parem kuulata.” Lastel on palju elevust, et mida Päkapikk ütles, Päkapikk nägi, Päkapikk teab...

(pildil Laura ja Mia)

Meil on lasteaias alati sügisesel koosolekul kokku lepitud, kuidas päkapikkudega asi jääb. On olnud aastaid, kus enamik vanemaid otsustab, et päkapikud käivad rühmas – siis paneme mingi rahasumma ja kasvatajad jagavad selle ära, et kõik lapsed saaks sama asja. Ühel aastal oli ka nii, et iga ema viis hommikuks midagi, aga see polnud eriti tore. Sest ikka oli kellelgi midagi paremat või mõnes peres hoopis “Ei kommidele”, nii et mõni laps jäi kurvaks. Minu meelest on parim lahendus see, et päkapikud käivad lastel kodus, nagu ka sel aastal koosolekul otsustasime.

(pildil Olger Hannes ja Johannes Kaspar)

Mulle küll meeldib, et lasteaias ka päka­pikud käivad, meil ei ole nad samas kunagi kommi toonud. Alati kas mõne väikse mänguasja, pliiatseid, juurvilja-puuvilja või muud taolist. Isegi kodus ei too päkapikud kommi või kui, siis väga harva.

Greete A.

Meil lepiti kokku, et paar korda nädalas ikka hakkab päkapikk käima. Mina sellele küll vastu ei ole. Kodus toob päkapikk vahel ka mitte­söödavat nänni, nii et seda ma küll ei karda, et nüüd uksest-aknast magusat toppima hakatakse.

Eerika R.

Meil käivad lasteaias päka­pikud pärast lõunaund. Mulle see mõte meeldib! Kodus käib ka. Kaks kommi päevas pole veel mingi draama!

Erika K.

See on iga pere enda otsustada, kas ja kuidas ning kas üldse päkapikud käivad. Enamus siiski otsustas, et hakkavad käima ka rühmas. Las siis olla, sai ka omalt poolt asjad selleks viidud, kuigi see liigne tarbimiskesksus mulle ei istu. Pigem pooldan loovat lähenemist.