„Iga laps on erinev, seega tuleks läheneda individuaalselt ja anda lapsele tema eale ja võimetele kohased ülesanded. Näiteks pole väga väikestel lastel ajasuhete mõistmine välja kujunenud, seega tasuks alustada lihtsamatest tegevustest ning jätta koristusgraafikud veel tagaplaanile," selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku psühholoog ja Grite koristusekspert Marianne Saard.

Küll aga panevad lapsed vanuses 2 kuni 4 tähele, kuidas nende vanemad koristavad. Sellega kaasnevalt saab lastele väga lihtsalt selgitada, mida koristamine endast kujutab ning miks see vajalik on. ''Selles vanuses lapsed on väga uudishimulikud ja otsivad vastuseid küsimustele „miks" ning „kuidas"", selgitas psühholoog. Seega kui lapsed märkavad, mida vanemad teevad ja on sellest huvitatud, siis saab neid sujuvalt rakendada koristustegevustesse.

2-4-aastastele tasub läheneda mängulisusega

Siiski võiks Saardi sõnul läheneda 2­-4-aastastele lastele mängulisusega, andes neile näiteks just lastele mõeldud mänguasjapoodides saadavalolevaid koristusvahendeid, et nad saaksid koos vanematega harjutada. Nukkudega mängimisel võib mängu sisse viia kodu koristamise ja autodega mängimisel autode parkimise garaaži, et nad harjuksid n-ö igapäevaeluga.

Lastele on koristamine koos vanemate ja õdede-vendadega põnev ja uudne ning üldjuhul soovivad nad selles kindlasti kaasa aidata. Juhul, kui laps ei näita koristamise vastu huvi üles, siis ei tasu kohe meelt heita. Saardi sõnul on alati variante, kuidas tegevus lapsele põnevamaks muuta. „Tulemuslik ei ole lihtsalt käskida, et laps peab seda tegema ja jonnimise keelamine, vaid lapsega tasub kokku leppida, et ta teeb nii palju, kui ta jõuab, kas või ühe tegevuse kaupa," ütles Grite ekspert. Igapäevased kokkulepped, nagu voodi ärategemine ja enda järel mänguasjade koristamine, tulevad samuti kasuks n-ö koristamise rutiini tekitamisel. „Võib alustada sellest, et esmalt koristab laps konkreetselt ainult enda järel," soovitas psühholoog, rõhutades, et enamasti on lapsed motiveeritud, kui näevad ka teisi pereliikmeid sama tegemas.

Lapsi saab motiveerida erinevate vahendite ja tegevustega, näiteks kleepsude kogumine nende tunnustamiseks, mõne mängu mängimine või vahva tegevusega premeerimine. Saard soovitas mitte alustada liiga keeruliste ülesannetega, kuna see võib tekitada vastupidise efekti ning kinnistada lapses vastumeelsust koristamise suhtes.

4-6-aastasted näevad kodutöid kui pere ühist koostööd

Veidi vanemate lastega vanuses 4 kuni 6 tasub vanematel samuti läheneda personaalselt ja leida, mis last motiveerib või huvitab. „Antud vanuseklassis saab juba rohkem teha ühiseid kokkuleppeid ja reegleid. Tasub arvestada jällegi, et lapselt pole mõistlik eeldada midagi, mida vanem ise pole valmis tegema. Samuti ei tohi last sundida, kuna lapse poolt tajutud ''käsumajandus'' ei ole kindlasti kõige jätkusuutlikum lahendus", ütles Saard.

4-6-aastaseid võib kaasata ka üldistesse majapidamistöödesse. Kui laps näeb koristamist ja muid kodutöid pere ühise koostööna, siis tekib tal üldjuhul soov ka enda panus sellesse anda. Arvestama peaks vanusele sobivate tegevustega, näiteks tolmu võtmine ja asjade korrastamine. Keerulisemaid ülesandeid tasub alustada koos tegemisest ja kõige keerulisemad ikkagi vanematele jätta. Saard soovitas lapsele selgitada, mida teevad koristamise ajal teised pereliikmed - kes koristab tuba, kes peseb pesu, kes viib prügi välja jne. Oluline on luua võrdsuse tunne kodusse panustamisel, seejärel millegi olulise saavutamise tunne ning koristamisele võiks järgneda ka tunnustamine.

Juhul, kui laps pole huvitatud ei enda ega teiste asjade koristamisest, võib põhjuseks olla, et last pole varasemalt suunatud koristama ja ta ei näe selle alustamiseks enam põhjust. „Kindlasti tasub kõigepealt aru saada, kas laps mõistab koristamise eesmärki ning pereliikmete vastutust kodu korrashoidmisel. Vajadusel tuleb tegevuse olulisust korduvalt selgitada. Lapsed pole motiveeritud koristama ka siis, kui vanemad väljendavad omapoolset viitsimatust või vastumeelsust seoses koristamisega," sõnas psühholoog.

Tunnustamine kui suurim motivaator

7-aastastele ja vanematele lastele on üldjuhul juba selgitatud ja õpetatud, miks on oluline puhtust ja korda hoida nii kodus kui ka väljaspool. „Sellises vanuses saab kodus teha juba kindlaid koristusgraafikuid ning jagada pereliikmete vahel tegevused ära. Näiteks saab kalendrisse panna kirja koristamise ajad, konkreetsed tegevused ja tööjaotuse. Sealjuures saab anda lapsele valida, millal ja mida ta koristada tahab," lausus Grite ekspert, kelle sõnul on laste koristamisse kaasamine üks paljudest viisidest, kuidas arendada lapses kohusetunnet ning õpetada talle oma tegevuste ja aja planeerimist.

Kui laps on varasemalt tublisti oma asjade eest hoolitsenud ja kodus abistanud, siis võib tekkida teisemeeas olukordi, kus laps järsku enam koristamisel osaleda ei soovi. See on tihti paljude reeglite ja kokkulepete ümbertegemise aeg. Seega tasub lapsega läbi arutada, kuidas ta ise näeb oma panust kodus ja vajadusel teha uued kokkulepped, mis kõigile sobivad.

Igas vanuses motiveerimisel on oluline lapsi tunnustada, kiita ja panna tähele, kui nad on teinud ka lihtsaid igapäevaseid tegevusi. „Tasu võib olla sõnaline kiitus, aga lisaks ka midagi materiaalset, mis last motiveerib. Kui aga laps jätab koristamata, tasub karistamise asemel mõelda näiteks tasu ärajätmisele. Karistamisega hirmutamine tekitab lapses tunde, et koristamine on midagi negatiivset," selgitas Saard.