Et säiliks õpirõõm
Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Jana Saluoks, kes tegeleb igapäevatöös koolieelses eas ja algklassides käivate lastega, rõõmustab vanemate kasvava teadlikkuse üle kooli valikul. „Järjest enam pööratakse tähelepanu õpetajale, kelle käe all laps oma esimesed kooliaastad veedab, mitte niivõrd kooli kohale edetabelites,“ toob ta näite. „Õpetaja isikuomadused ja professionaalsus määravad väga palju, kas laps saab selles nii tundlikus eas vajalikul hulgal eduelamusi. Need omakorda tagavad piisava õpihuvi.“
Sotsiaalsus loeb
Mida parem suhtleja ja kohaneja laps on, seda lihtsamalt saab ta koolis hakkama. Näiteks kui laps ei oska tunnis kuulata, tahab kogu aeg vahele rääkida, võib see talle probleeme tekitada. Samuti on oluline oskus korraldusi mõista. Koolitunnis ei saa teha seda, mida ise tahaks – vahel tuleb tegelda ka igavamate asjadega.
Selles vanuses peaks laps suutma juba seostada teatud käitumist ja sellest tekkida võivaid tundeid. Ka on väga tähtis oskus teistega arvestamine, sh võime aktsepteerida, et inimesed on erinevad – ühele meeldib ujuda, teisele hoopis jalutada. Vanemad saavad lapse probleemilahendusoskuse arengule kaasa aidata. „Sageli on lastel väga vähe ideid, kuidas olukorrast välja tulla,“ osutab psühholoog.
„Lubage lapsel erinevaid situatsioone lahendada, ärge pakkuge lahendust enne, kui ta palub abi. Seda on soovitav teha arutlemise vormis, suunates ja ideid andes. Oskus probleemidele eri lahendusi leida kasvatab ka lapse enesekindlust ja iseseisvat mõtlemist.“
On märgata, et omavahel räägivad lapsed rohkem arvutimängudest ja teleris nähtust, reaalselt meie ümber toimuvast tunduvalt vähem. Seetõttu ei oska paljud neist kirjeldada oma kogemusi ja tundeid, suhestuda aastaaegadega ega sõnastada seda, et ollakse vihane, pettunud või kurb. „Siin on vanemate roll väga oluline,“ paneb Jana Saluoks südamele, „lastega tuleb hästi palju rääkida, tekitada huvi maailma vastu, julgustada oma tundeid sõnastama ja väljendama.“
Vähem on rohkem
Lapsi ei tasu liigselt ette õpetada, see võib segada õpioskuse kujunemist. Kõik võiks tulla loomuliku arenguna omal ajal nagu kõndimine ja rääkiminegi. Kui laps pole küps uusi teadmisi omandama, võib pealesurumine tekitada hoopis trotsi kooli vastu.
Vahel on vanemad liialt orienteeritud hindele. Isa-ema kõrged ootused võivad lapsele suuri pingeid põhjustada. Mõistlikum oleks rõhuda teadmistele ja õhutada last andma endast parimat, mitte õppima hinde pärast. Nii saab säilida loomulik sisemine motivatsioon ja õpirõõm.
Stressi ennetamiseks soovitab psühholoog käia mõne korra lapsega juba nüüd, kevadel, tulevase koolimaja ja õpetajaga tutvumas. „Ka vahetundide ajal, sest suurkooli vahetund võib olla katsumus täiskasvanulegi.