Hambad on kallis varandus

Markusel tekkisid esimesed hambaaugud nelja-aastaselt. Tuttava hambaarsti abiga ületas laps oma tohtrikartuse ja kikud said endale rõõmsad värvilised plommid. Vanemad ei muretsenud kuigivõrd, sest piimahambad tulevad nagunii ära, ent jäävhambad - vaat nende eest tuleb küll paremini hoolt kanda!

Kord saadeti aga lasteaiast kirjake, et kontrolli käigus avastati Markusel hamba all põletik. Minge võimalikult kiiresti hambaarstile, kõlas soovitus. Markus oli siis kuueaastane.

Nõiaring saab alguse

Isa võttis lapse käekõrvale ja läks temaga hambakliinikusse valvearsti juurde. Laps kartis võõrast tädi ning kui arst puuris ja haiget tegi, hakkas poiss nutma. Vana kooli tohter armu ei andnud, vaid käratas: mis sa siin pirised, suur poiss, valus sul küll ei ole.

Hammas sai parandatud ning luksuv ja värisev poiss läks isaga koju. Aga edasi muutusid asjad keeruliseks. Kui Markus emaga uuesti perekonnatuttavast tohtri juurde läks, et teisi auke ravida, oli ta hirmul, trotsi täis ja keeldus igasugusest koostööst. Pärast pikka keelitamist arsti kannatus katkes ja ta keeldus last ravimast.

Siis üritas ema leida uue arsti. Augud olid suuremad ja Markus juba seitsmeaastane. Vaatamata kodus tehtud eeltööle ja pikkadele kõnelustele hakkas laps hambaarstitoolis alustuseks nutma. Arst, kes poisile siiski suhu jõudis vaadata, ütles talle pahaselt: "Siin minu toolis sa küll ei nuta. Nuta seal ukse taga, kui tahad." Ja emale: "Hammastes on augud. Eriti kahju, et ka jäävhambad on juba kahjustatud. Kõigepealt tuleb ära jätta kõik gaseeritud joogid ja näksid söögivaheaegadel. Ja ostke apteegist värvi andvaid närimistablette, siis on näha, kas hambad on korralikult pestud. Tagasi tulge siis, kui laps on koostööks valmis."

Ema läks Markusega apteeki, ostis närimistablette, uue hambaharja ja -pasta ning viis katse läbi. Oh häda! Hammastel olev katt värvus tablettide toimel kärtsroosaks ja Markuse hambad olid roosakirjud. Nüüd hakkas ema õhtuti ja hommikuti koos pojaga hambaid pesema. Katseks näris poiss tabletti ja iga kord tuli hambad üle pesta.

Vahepeal tuhnis isa internetis ning suutis leida tohtri, keda tema patsiendid kiitsid väga kannatlikuks ja lapsesõbralikuks. Esimesel korral kordus sama: kannatlik tohter näitas lapsele riistu ja seletas, mida ta tegema hakkab. Näis, et seekord õnnestub süst ära teha ja lagunenud hammas välja tõmmata. Ent kui järg jõudis süstini, hakkas Markus nutma ega avanud enam suud.

Koju minnes oli Markus ise väga õnnetu. "Emme, mul on nii paha tunne," ütles ta. "Ma olen igavene argpüks!" Ema ja isa olid suures mures, kuid püüdsid last lohutada ning kinnitasid, et järgmisel korral läheb kindlasti paremini. Ema rääkis poisiga iga päev arstilkäimisest ja palus tal kujutleda, kui suur on kergendus, kui ta laseb tol toredal arstitädil oma hambad terveks ravida. Samuti rääkis ta, kuidas tuimastav geel teeb suu nii tuimaks, et süsti ei tunnegi. Isa mängis lapsega hambaarsti, palus tal suu lahti teha ja tegi mängult süsti.

Jõudis kätte otsustav päev. Vanemate süda värises nagu talle saba. Markus istus hambaarstitooli, tegi suu lahti ning kannatas kõik vapralt välja - kaks süsti ja kahe hamba väljatõmbamise. Nüüd jääb üle veel paar plommi panna.

Mis võiks olla selle pika loo moraal? Tunduvalt lihtsam ja närvesäästvam kui mööda tohtreid joosta, nagu Markuse ema ja isa terve aasta vältel tegid, on algusest peale olla lapse hammastega väga hoolas. Vähemalt kuni esimese klassini peaks lapse hambaid pesema tema vanem. Kasuks tulevad kõikvõimalikud abivahendid: elektriline hambahari, hambaniit ja lapsele hammastepesu rõõmsaks tegemine. Ja muidugi tasub valida hea hambaarst ja temaga asju ajada lapse titapõlvest peale.

Natuke teadusjuttu: mis toimub lapse suus?

Hammaste tervist laastavad eelkõige süsivesikud. Need lagunevad suus suhkruteks, millest omakorda hakkavad toituma bakterid. Ja bakterid toodavad happeid, mis lõhuvad hambavaapa. Mida kehvemini hammaste eest hoolitseda, seda mõnusam elu on bakteritel ja parem keskkond hambahaigustel. Kõige sagedasemad hambalaastajad on kaaries ja parodontiit. Kaaries tekib siis, kui suus hakkab toidu ja süljemineraalide kaasabil domineerima happeline keskkond, ning parodontiit siis, kui keskkond suus on aluseline.
Kuidas hambaid säästa?

SIMESED ELUKUUD: KÕIK ALGAB TOIDUST

Vastsündinul ei ole suus veel ühtki hammast. Kuid just see aeg enne piimahammaste lõikumist paneb aluse kikude loomulikule arengule. Beebi puhul on kõige tähtsam õige toit ja igemete tervis.

Hammastele meeldib:

Rinnapiim. See on imiku kõige loomulikum ja tervislikum toit. Emapiim rahuldab beebi kõiki vajadusi 5.-6. elukuuni. Rinnapiimatoidul olev imik ei vaja muid jooke. Kui üldse, siis võib anda juurde puhast läbikeedetud vett.
Rinnapiimgi sisaldab veidi suhkrut, kuid esimestel elukuudel see beebi suus mõjule ei pääse. Vastsündinu süljeeritus on tugev, emapiimas sisalduvad suhkrujäägid lahustuvad kiiresti ning suu püsib puhtana.

6-7 toidukorda ööpäevas. Mida tihemini ja kauem saab beebi suhkruid sisaldavaid vedelikke, seda suurem on bakterite leviku risk. Just seetõttu ei tasu isegi rinnapiimatoidul lapsukest imetada liiga tihti. Esimestel elukuudel piisab 6-7 söögikorrast päevas. Kui kahtlete, kas beebi saab ikka kõhu täis, kaaluge teda kord nädalas: kui ta võtab normaalselt juurde, pole muretseda vaja.

Ei magusale joogile. Puhta keedetud vee asendamine mahla või morsiga harjutab beebi magusa maitsega. Ta õpib sellist jooki häälekalt nõudma ega loobu magusast tõenäoliselt ka edaspidi. Selles ongi oht - kuni esimeste hammaste lõikumiseni magus kaariest veel põhjustada ei saa, kuid katsuge last magusast võõrutada, kui hambad on juba suus!

Pigem lutt kui pöial. Beebi peab rahuldama imemisrefleksi. Kui maimuke hakkab imemiseks pöialt suhu toppima, tasub pakkuda talle selle asemel lutti. Pöialt imedes pressib laps pöidla või näppudega pehmele, veel väljaarenemata ülalõualuule ning surub seda tahapoole. Ülalõualuu võib deformeeruda ja koos sellega ka hambumus.

Keelekida ja adenoidide kontroll. Tulevase tervisliku hambumuse tagamiseks tuleb tital üle kontrollida keelekida. Lühike ja südamekujuline keel viitab vajadusele korrigeerida keelekida. Adenoidid takistavad ninahingamist ning sunnivad beebit hingama suu kaudu. Kui kahtlustate adenoide või keelekida, küsige nõu arstilt.

Esimene eluaasta: bakterid, hoidke eemale!

Alates 4. elukuust võivad igemest hakata lõikuma piimahambad, mõnel lapsel pistab esimene kiku nina välja aga alles 12. elukuul. Tavaliselt ilmub kõigepealt kaks alumist keskmist lõikehammast. Tita hakkab nüüd järjest enam iseseisvalt tegutsema: keerab, roomab, seisab, käib ning pistab valimatult suhu kõike, mida pisikene käsi haarata suudab. Suus tekib soodus pinnas bakteritele.

Hammastele meeldib:

Tükiline lisatoit. Pärast pooleaastaseks saamist jääb lapsele üksnes rinnapiimast väheks. Tema organism vajab rohkem rauda, valke ja kiudaineid. Esialgu on lisatoit pudruks peenestatud, kuid järk-järgult peaks see muutuma tükilisemaks. Närimine rahustab ja tugevdab sügelevaid igemeid ning annab tööd esimestele hammastele.
Piim jääb endiselt põhitoiduks ja see on hea, sest piimasaadused vähendavad võimalikke hambakahjustusi.

Närimislelu. Laps tahab hammaste tuleku tõttu pakitsevaid ja sügelevaid igemeid hõõruda. Selleks sobivad kummist närimiskannid, millega saab igemeid masseerida.
Kõva juust. See on ideaalne toiduaine närimiseks. Kõva juust kaitseb hambaid tõhusalt söömisel tekkiva happe eest - nõuab närimist, on suus suhteliselt pikka aega, soodustab sülje eritumist ning uhub ära hammastele jäänud toiduosakesed.

Hambapesu mängimine. Tõsiseltvõetavat hammastepesu selles vanuses veel ette võtta ei saa, kuid nüüd on paras aeg hakata last selleks ette valmistama. Kui ise hambaid pesete, pistke ka pisikesele väike pehme harjake pihku. Laske tal sellega mängides end jäljendada. Hambapastat pole titale vaja panna.
Rinda või lutipudelit pigem harvem. Kuigi piimasuhkur pole hammastele nii kahjulik kui tavaline suhkur, võib seegi muutuda hammastelõhkujaks, kui laps saab rinda ja lutipudelit liiga sagedasti.

Söögi- ja magusavaba öö. Hammastele ei meeldi üleüldse see, kui piim (või ka mõni muu magus jook) antakse lutipudeliga uneajaks voodisse. Öösel töötavad süljenäärmed mitu korda aeglasemalt kui päeval ning suhkru hambaid kahjustav toime pääseb mõjule. Nii võib lapsel välja kujuneda esimesi kikusid kahjustav lutipudelikaaries.

Puhas lutt ja lusikas. Kaariesebaktereid väikese ilmakodaniku suu ei sisalda. Laps saab need pahategijad täiskasvanult. Näiteks siis, kui emme luti enne lapsele andmist oma suus n-ö puhtaks teeb või söötmise ajal lusikapõhja üle limpsib. Niimoodi jõuavad täiskasvanu bakterid lapse suhu ning nakatavad ta igasugu hamba- ja igemehädadesse. Kui laps saab kaariest põhjustavad bakterid 6-31 elukuu vahel, on neist hiljem võimatu vabaneda.

LASTEAED JA KOOLI ALGUS: HAMBAARSTIGA SÕBRAKS

Piimahammaste tulek jätkub 2-2,5 eluaastani. Siis peaks lapsel suus olema kõik 20 hammast: 10 ülemises reas ja 10 alumises. Piimahambad hakkavad jäävhammasteks vahetuma enamasti 5-6aastaselt. Kõigepealt lõikuvad esimesed purihambad.
Piimahammaste, aga ka jäävhammaste moodustumiseks ja heaks terviseks on ülitähtis mitmekülgne toit, iseäranis küllaldane kogus kaltsiumi. Ka hambapesu ja hambaarsti juures käimine muutuvad nüüd tähtsaks.

Hammastele meeldib:

Mitmekesine toit. Piimasaadused ja munad, täisteratooted, aed-, juur- ja kaunviljad, pähklid, marjad ja puuviljad - kõik need peaks menüüsse kuuluma.

Hambapesu. Kaheaastane oskab pehme harja ja terakese hambapastaga juba oma
hambaid pesta, kuid esialgu peab suur inimene need parima tulemuse nimel üle puhastama. Lasteaeda mineku ajaks oskab usinasti harjutanud laps seda toimingut ise teha. Hambahari olgu pehme ning pasta eale vastav. Suuvett ja hambaniiti väike inimene veel ei vaja.
Hambaid pole vaja pesta kohe pärast sööki. Hambapinna säästmiseks on targem lasta süljel umbes tunni jooksul toidust suhu jäänud happeid neutraliseerida. Eriti tähtis on see happeid sisaldava toidu puhul, nagu mahlad, marjad, puuviljad, hapendatud piimatooted jm.

Hambaarst. Teisel eluaastal tasub laps teha tuttavaks hambaarsti ja tema kabinetiga. Valmistuge selleks külaskäiguks ja looge positiivne meeleolu. Hea mõte on arstiga enne visiiti ka telefonitsi nõu pidada, kuidas teha nii, et lapsel jääks esimesest korrast võimalikult hea tunne.
Käige hambaarsti juures kontrollis ja muidugi häda tekkides. Piimahambad on ühtaegu nii olulised toiduhekseldajad kui ka jäävhammaste tervise tagajad. Neissegi ei saa suhtuda kergekäeliselt ja kõik piimahammastesse tekkinud augud tuleb lasta ära parandada.

Mõistlik maiustamine. Hammastele pole kahjulik mitte niivõrd korraga manustatud suhkru hulk kui selle tarbimise tihedus. Igapäevane maiustamine kahjustab hambaid ja soodustab aukude teket. Ka mesi mõjub hammastele samamoodi kui kristallsuhkur, mistõttu liiga tihedasti seda süüa ei maksa.
Väike vihje - maiustusi oskab laps tahta vaid siis, kui teab, et need on head. Mida kauem teil õnnestub last magusast eemal hoida, seda parem.
Huulekida kontroll. Enne jäävhammaste tulekut laske hambaarstil üle kontrollida üla- ja alahuulekida. Need võivad seoses jäävhammaste tulekuga pingesse jääda, mis omakorda tekitab igemete verevarustuse ja hiljem hambumushäireid.

TEISMELINE: PURIHAMBAD TULEVAD

Hammaste vahetumise aeg jõuab lõpule 12-14aastaselt. Selleks ajaks on jäävhammastega asendunud kõik 20 piimahammast. Lisaks on juurde kasvanud kaheksa purihammast. Kõige tagumiste purihammaste, nn tarkusehammaste tulek on individuaalne. Vahel lõikuvad need alles täiskasvanuna.
Igal aastal tuleb kindlasti käia hambaid kontrollimas. Kuni 19. eluaastani on kõik protseduurid hambaarsti juures tasuta.

Hammastele meeldib:

Hambapesu. Õhtune ja hommikune hambapesu hoiab bakterite paljunemise ohjes. Hambahari olgu pehme ning hambapasta võiks sisaldada fluori. Et hambad korralikult puhtaks saada, tuleb kasutada ka hambaniiti ning neutraalset värskendavat suuloputusvett (sellist, kuhu pole lisatud ravimit).

Ksülitooliga näts. Pärast iga söögikorda on hea põske pista ksülitooli sisaldav närimiskumm. See soodustab suud puhastava sülje teket ning kaitseb hambavaapa sinna kinnituda püüdvate bakterite eest.
Mitmekülgne toit. Hormonaalsete muutuste perioodil tahab organism täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu, tugevate jäävhammaste jaoks on endiselt tähtis kaltsium. Kaarega tuleb mööda minna isealgatuslikest dieetidest.

Loomulik ilu. Igasugused hammaste ilustamise võtted rikuvad vähem või rohkem hambapinda ning võivad seega bakteritele edasise lõhustamistöö hõlpsamaks muuta. Ka keele- ja huuleaugustamisest tasub loobuda, sest haavake tekitab soodsa pinnase suupõletikeks.
Kui aga hamba-, keele- või huuleilustuste soov on vastupandamatu, tuleb need kindlasti paigaldada ametlikul asjatundjal, mitte nurgatagusel tegijal näiteks turismireisil olles.

Hammaste valgendamine selles eas ei tule kõne alla. Selle asemel võiks korra aastas lasta hambaarstil teha soodaprits- ehk pärlpuhastust.  

PESE HAMBAID ÕIGESTI!

• Pese hambaid hommikul ja puhasta põhjalikumalt õhtul enne magamaminekut.
• Vali pehme hambahari.
• Ära suru harjaseid tugevalt vastu hambaid. Hambapesu on hea peegli ees harjutada - ainult siis on näha, kas harjased puudutavad hambapinda õrnalt.
• Kui seda puudutust on tunda, tähendab see, et kasutad liigseid jõuvõtteid.
• Kõigepealt liiguta hambaharja kergelt edasi-tagasi, seejärel üles-alla ning ringitades. Pese niimoodi hammaste välimised ja ka sisemised pinnad.
• Edasi keera hambahari hambarea suhtes umbes 45kraadise nurga alla ning pühi kaarjate liigutustega harja otsmiste pikemate harjastega hambavahepindu ja igemeäärte aluseid.

Hambavahehari ja -niit tulevad appi

• Kasuta hambavaheharja hambavahede ja tagumiste hammaste tagapindade puhastamiseks, sest harjaga neid puhtaks ei saa. Nii hambavaheharja kui ka niiti tuleb tarvitada enne harjaga tegutsemist.
• Imepeenikesi pudeliharja meenutavaid hambavaheharju müüakse apteegis. Alustuseks osta võimalikult väikese diameetriga hari (0,4 või 0,5).
• Töötle sellega kõik hambavahed, millele hari vabalt vahele mahub, liigutades harja 3-4 korda edasi-tagasi. Puhastamine on meeldivam, kui harjakesele natuke hambapastat panna.
• Kui harja pea painutada täisnurga alla, saab sellega puhtaks pesta ka tagumiste hammaste tagaküljed.
• Hambavahed, kuhu harjakesega ligi ei pääse, puhasta hambaniidiga.
  Keera niit ühest otsast ümber ühe ja teisest otsast ümber teise käe nimetissõrme, toesta mõlemalt poolt pöidlaga ning juhi hamba vahele.
• Liiguta niiti üles-alla. Mingil juhul ei tohi hambaniidiga saagida mööda iget.
  Allikas: Sõpruse Hambaravi näo- ja lõualuukirurg Marge Herik
  Lisainfo: www.shr.ee