Selliseks ülesandeks võib olla inimese püüd mõjutada iseennast. Näiteks püüab ta ennast sundida hommikuvõimlemist tegema, suitsetamist maha jätma, oma vigadest õppima ja nii edasi.

Ülesanne võib olla suunatud ka iseenda ja teiste inimeste vastastikusele mõjutamisele — kellelegi milleski ära ütlemisele, alluma õppimisele või, vastupidi, juhtnööride andmisele, kompromisside leidmisele, kellegi veenmisele midagi tegema…

Seega on äärmiselt tähtis…

  • et laps õpiks mõistma, mida ta tahab
  • et ta oskaks reaalsust kainelt hinnata
  • et ta rakendaks kõik vajalikud jõupingutused soovitu saavutamiseks

et lähtudes oma isiklikest kogemustest ning ettekujutustest, õpiks ta välja tooma põhiprintsiibid oma eluülesannete lahendamiseks.

Näiteks tuleb auto eduka parkimise või lähedaste suhete sõlmimise puhul järgida ühte ja sama lihtsat põhimõtet — kahe auto (või inimese) vahele peab jääma ohutu distants. Küllap leidub ka teisi ülesandeid, kus läheb tarvis sama printsiipi.

Kas ei näi, et kõik on nii lihtne? Arvad hoopiski, et ülalkirjutatu mõistmiseks läheb vaja tõsisemaid jõupingutusi — mis siis veel lapsest rääkida?! Kuid just nimelt need oskused laps omandabki oma elu väga olulisel perioodil — sünnist kuni 14-aastaseks saamiseni. Loomulikult on see vägagi raske, kuid nõustugem — õnnelik elu on seda väärt.

Emad ei peaks aga enda vastu sugugi nii karmid olema, sest oma lapse jaoks oled suurepärane ka kõikide oma väikeste vigadega.

Nüüd siis võib vastata ka küsimusele: mida tähendab olla hea lapsevanem? Vastus on jällegi lihtne: et olla oma lapsele hea vanem, tuleb talle luua kõik vajalikud tingimused ülaltoodud peamiste eluoskuste omandamiseks.

Kerge öelda! Aga kuidas seda teha? Ka siin on kõik päris lihtne.

Et laps õpiks aru saama, mida ta tahab, tuleb vanematel järgida kolme tingimust:

1. Lapse elu peab olema täidetud (kuid mitte ületäidetud) mitmesuguste esemete, elamuste ning muljetega. Kuidas siis muidu oleks võimalik leida seda, mida tasub tahta?

2. Lapse huvi teda ümbritseva maailma (vanemate jaoks isegi mitte kõige mugavama, arusaadavama ning meeldivama) vastu peab leidma toetust. Kuidas siis muidu saab tulevikus tekkida soov tundma õppida maailma ning leida sealt ihaldatut?

3. Vanemad peavad lapse vajadusi mõistma ja rahuldama. Kuidas siis muidu saaks ta teada, mida tähendab üks või teine rahuldamatuse seisund?

Et osata kainelt hinnata reaalsust, reegleid ja piiranguid, on vaja kahte tingimust:

1. Kõik, mis last ümbritseb, peab olema mõistetav ja määratletud. Kui ei tohi, siis ei tohi mitte kunagi. Kui on hädavajalik, siis on alati hädavajalik. Kuidas muidu suudaks ta mõistma õppida seda uskumatult keerulist reaalsust?

2. Lapse elus tuleb täpselt ja konkreetselt seada piire — tema tunnete, soovide ja mõtete ning vanemate ja kõikide teiste täiskasvanute soovide ja mõtete vahele, möödunu ja käesoleva vahele, reaalsuse ja fantaasia vahele… Kuidas muidu saab reaalsus määratletuks — sõna „määratlema” tähendabki ju piiritlemist.

Et osata ülesandeid veel lihtsamalt lahendada…

1. Igas olukorras tuleb lapsele võimaldada valikuvõimalus ning sellega kaasnev paratamatu tasu (tasu, mitte karistus) tehtud valiku eest. Kuidas ta muidu aru saab, et kõige eest elus tuleb maksta — jõupingutuste, keeldumiste ning tagajärgedega?

2. Igasugust abi tuleb lapsele osutada vaid tema palvel ning mitte ülemäära palju. Kuidas ta muidu aru saab, et oma isiklikke soove tuleb just tal endal täita?

See kõik tundub liiga raske, et sellega hakkama saada. Aga just sina oled parim sellele tööle!

Tahad, et laps mõistaks nii sind, ennast kui teda ümbritsevat maailma? Püüa esmalt ise seda maailma ning oma last mõista.

Tahad, et laps oleks iseseisev otsuste vastuvõtmisel? Saa ise sõltumatuks teiste arvamusest ning hakka iseseisvalt mõtlema. Soovid, et lapsest saaks andekas strateeg oma elu ülesehitamisel? Püüa olla selline iseenda elu ehitamisel.

Siis oled selline ema, kes tahaksid olla ja sa tunned sellest rõõmu.