Hea koostöö algab avatusest
Kõige enam mõjutab last kodu. Teine oluline arengukeskkond on kool. Nende kahe vahele võiks tõmmata jäiga piiri ja eeldada, et kumbki ei sekku teise tegevusse. Paraku selline mudel ei tööta. Ruum ja ajakulg, milles laps tegutseb, peavad olema terviklikud.
Milles koostöö seisneb? Esiteks hoiab õpetaja vanemaid kursis sellega, mis koolis toimub. Näiteks on mulle emana olnud väga abistav, kui klassijuhataja saadab vanematele kirja klassis toimunust või jagab minuga isiklikult minu last puudutavat. Nii oskan vajadusel reageerida ning võtta aega lapse küsimustele vastata.
Sama oluline on vanemate avatus. Kui õpetaja pere tegemiste, lapse hirmude või oluliste sündmuste vastu huvi tunneb, pole see uudishimutsemine. Kui ma neist ei tea, ei oska ma lapse hajevil käitumisele tunnis reageerida ega teda toetada.
Olles lapse kaudu tihedalt seotud, peame üksteist usaldama. Kui mul on lapse pärast mure, pean ma julgema vanemaga rääkida. Alati pole see kerge, sest vaatamata siirale hoolimisele ning valitud sõnadele võib vastuseks olla kaitsepositsioonist tingitud rünnak. Mõistan, et see ei ole pahasoovlikkusest, kuulda oma lapse kohta midagi murettekitavat on keeruline. Ometi peame ka probleemide korral tegema koostööd, mure on ju ühine.
Samasugust julgust palun vanematelt. Kui kooli juures midagi häirib, siis enne lapse kuuldes sõbratarile kirumist julgege pöörduda otse õpetaja poole. Lapsele on õpetaja autoriteet. Ja kallimaid kui isa ja ema ei ole tema jaoks olemas. On keeruline olla kahe nii olulise osapoole risttules. Nii nagu õpetaja tohib vanematesse suhtuda ainult mõistvalt, nii palun ka vanematelt õpetaja autoriteedi toetamist.
Mil moel suhtlema hakatakse, sõltub nii õpetajast kui ka lapsevanemast. Kokkulepped tehakse tavaliselt esimesel lastevanemate koosolekul. Koosolek ongi koht, kus arutatakse üldisemaid küsimusi. Arenguvestlus on võimalus lapse kooliellu põhjalikumalt süüvida, selle väärtuseks on lapse osalemine ning fookuses on lapse suhted, huvid ja õnnestumised.
Probleemvestlused võiksid toimuda muul ajal. Kindlasti kehtib reegel, et mure korral tuleb õpetaja poole pöörduda kohe. Minu kogemus on, et keerulisi jutte on hea rääkida silmast silma, selleks võiks eelnevalt aja kokku leppida. Lihtsamad küsimused saab lahendada lapsele kooli järele tulles, meili või telefoni teel. Kindlasti ei tohiks vanem karta, et ta lapsest rääkides tüütuks muutub.
Sageli ei oska me tähtsustada loomulikuna näivaid asju. On aga tõesti oluline, et sõbrake tuleks kooli puhanuna, pestult ja täis kõhuga, riided puhtad, juuksed kammitud ning vajalikud asjad kaasas. Esimestel aastatel vastutab selle, samuti õigeks ajaks koolijõudmise eest vanem.
Millest alustada?
Kui sügisel on ootamas esimene klass, oleks tore juba kevadel kooliga tutvust teha. Käige koos läbi tulevane koolitee, astuge sisse koolimajja, piiluge sööklasse ja raamatukokku. Hea on tuttavaks saada tulevase õpetaja ja klassikaaslastega. Selleks oleks eriti vahva pidada augusti lõpus peredega ühine piknik või minna matkale. Nii on 1. septembril palju kindlam tunne, sest ees on tuttavad, kellega juba midagi toredat koos tehtud.
