Meie lapsed ei tea lihtsalt niisama, kuidas luua häid suhteid teiste lastega maailmas, mis on pidevas muutumises. Õnneks teevad eluterve suhtumisega lapsed enamasti ka eluterveid valikuid. Isegi situatsioonides, mis on pealtnäha keerulised. See tähendab, et kui lapse suhted kodus on head, siis õpivad nad seeläbi suhestuma ka muu maailmaga. Siin on mõned soovitused, mida peaksid lapsele õpetama, et arendada tema sotsiaalseid oskusi:

1. Õpeta lapsele häid suhtlemisoskuseid juba väiksest peale. Suhtlemisoskust peetakse üheks olulisemaks, sest see aitab lapsel areneda. Samuti on sotsiaalne võimekus oluline, et laps tunneks tulevikus oma elust rõõmu, oleks õnnelik ja areneks intellektuaalselt.

2. Toeta lapse sõprussuhteid. Ärgita oma last hoidma ja arendama sõprussuhteid, et need oleksid püsivad. Loomulikult juhul, kui sõbrad on korralikud ega juhi last halvale teele. Räägi lapsega tema sõpradest ja võimalda neile koht koos mängimiseks. Pea meeles, et lapsed vihastavad üksteise peale sama kergesti nagu täiskasvanudki. See ei tähenda, et sõprus on ilmtingimata läbi, kuid näitab, et lapsed peavad leidma omavahelisele tülile lahenduse.

Foto: Shutterstock

3. Ole eeskujuks. Pea meeles, et sinu laps käitub teistega nii nagu sina käitud temaga. See tähendab, et ole oma lapse vastu aus, lugupidav ja kui pead vajalikuks tema tegevusi kritiseerida, tee seda privaatselt. Kindlasti ära kritiseeri oma last tema sõprade ees. See tähendab, et oma lapsega ja tema sõpradega suhtlemisel pead olema taktitundeline.

4. Õpeta oma lapsele, et teised inimesed on olulised. Kõik lapsevanemad peavad valima, millal nad võitlusesse asuvad. Õpeta oma lapsele teistega arvestamist. Sea ennast ise eeskujuks ja ole arvestav. Mõtle koos lapsega välja lahendusi erinevatele probleemidele ja ära lase tal kellegi vastu lihtsalt niisama olla ebaõiglane. Kui sinu laps saab vanemaks, õpeta talle täpselt, kuidas peab suhtlema teiste täiskasvanutega ja lastega. Eriti vajavad selle meeldetuletamist teismeikka jõudvad lapsed.

5. Õpeta oma lapsele, kuidas väljendada oma vajadusi nii, et ta ei ründaks seejuures teisi.

6. Õpeta lapsele, kuidas lahendada sõprussuhetes tekkinud tülisid. Kui mõtleme tülide lahendamisele, keskendume esimesena vabandamisele. Enneaegne vabandamine ei näi aga loomulik ega jäta siirast muljet ja võib hoopis tekitada lapses vimma. Anna neile esialgu võimalus rahuneda, sest see töötab alati paremini. Vabandamine on sõpruse säilitamisel väga kasulik oskus, kuid inimesed ei tee seda kergelt. Miks? See jätab mulje, et meil oli õigus või tegime midagi valesti. Küll aga tuleb kõikides inimsuhetes ette konflikte ja laste jaoks on need uued, mis tähendab, et nad alles õpivad, kuidas tülisid lahendada. Niisiis ära tee vabandamisest avalikku häbistamist. Muidu tekib lapsel selle vastu tõrge ja ta hakkab üldiselt vabandamisest hoiduma. Samas ole ise eeskujuks. Kui sa ei ise ei vabanda mitte kunagi, ei hakka ka lapsed paluma kellegi käest vabandust. Saladus seisneb selles, et vabandamine ei tohi näida kui karistus.

Allikas: ahaparenting.com