Kaheksa soovitust, mis aitavad lapsel ennast paremini mõista



Kaheksa soovitust, mis aitavad lapsel ennast paremini mõista
Foto: Shutterstock

Oskus mõista enda ja teiste tundeid — see on parim oskus, mis sillutab teed edule. Kuidas seda oskust lapses arendada?

Üks kõige olulisem oskus, mida oma lapsele eluteele kaasa anda, on oskus oma emotsioone kontrollida. Selle õpetamine ei ole aga sugugi lihtne, sest ka täiskasvanud lasevad oma elu tihtpeale emotsioonidel juhtida. Siin on kaheksa soovitust, mis aitavad lapsel ennast paremini mõista ja sillutavad teed tema tulevasele edule.

Õpeta lapsele, kuidas aeg maha võtta

Lapsed on impulsiivsed ja kui nad ei õpi seda enda puhul teadvustama, siis saavad nendest ka impulsiivsed täiskasvanud. On oluline lastele õpetada, et enne, kui nad äkkimpulsi ajendil otsuse teevad, tuleb neil hetkeks paus teha ja mõelda, millised võivad olla selle otsuse tagajärjed. Soovitame vanemal näiteks lapsega kokku leppida koodsõna, mida kasutada, kui on selline olukord, mis nõuaks aja maha võtmist, kui pole just tegemist hädaolukorraga. Või siis tekitada lapsel mõni harjumus, mis aega maha võtta aitab. Näiteks, vaadata silmadega üles, siis alla, siis paremale, siis vasakule ja alles siis reageerida olukorrale, mis ärritas.

Julgusta oma last vestlustes osalema

Pereliikmete omavahelised vestlused on väga olulised. Seepärast ongi ka ühised õhtusöögid nii tähtsad, et see on võimalus kõikidel oma päevast ja läbielamistest rääkida. Nii tekib ka oskus teisi kuulata ja neile kaasa elada. Lisaks peaks vanem iga lapsega saama ka kahekesi olla. Keskmine lapsevanem räägib oma järeltulijaga südamest südamesse vaid kolm minutit nädalas ja see aeg, mil ollakse vaid kahekesi, peaks olema kindlasti pikem.

Seotud lood:

Aktsepteeri oma lapse tundeid

Tunded, mida laps tunneb, pole kunagi õiged ega valed. Nad lihtsalt on. Julgusta teda oma tundeid ära tundma, neile nimetusi andma ja neid väljendama. Üks asi on segane ja arusaamatu tunne, hoopis teine asi on see, kui laps oskab oma tundele ka nime anda. Elevus ja ärevus on siiski ju erinevad tunded ja neilgi tuleb õppida vahet tegema. Kui paned tähele, et laps vaevleb mõne negatiivse tundega, siis aita tal sellega tegeleda, küsides näiteks: “Paistad veidi kurb? Istume ja räägime, mis juhtus?” Ära kunagi anna lapse tunnetele hinnangut.

Aita oma lapsel mõista, mis temaga toimub, kui ta on endast väljas

Loe veel

Lastel on teinekord oma tundeid raske sõnadesse panna. Aita tal seda teha. Sa võid aidata tal tema tundeid küll sõnadesse panna, kuid ära väida kunagi, et sina tead täpselt, mida ta tunneb, üksnes tema ise ei saa sellest aru. Sa võid teda aidata näiteks nii: “Kui minu parim sõber minuga nii käituks, ma tunneksin end kõrvalejäetuna. Mis tunne sinul on?” Anna talle aega endas selgusele jõuda.

Sina ise oledki oma lapsele emotsionaalse intelligentsuse eeskujuks

Laps kopeerib vanemate käitumismustrit. Ta jälgib, kuidas sina keerulises olukorras käitud ja eeldab, et nii tehaksegi. Järelikult tuleb ka sinul õppida paremini oma tundeid ära tundma ja ennast vajadusel ka pidurdama, kui emotsioonid üle pea kokku käivad. Sa võid lapsele oma päevast jutustades rääkida näiteks ka sellest, kuidas sa ennast tundsid ja kuidas käitusid erinevates olukordades — siis, kui liikluses teine auto ette sõitis või kui tööl sinu panust kiideti.

Õpetad oma lapsele empaatiat, kui räägid temaga sellest, kuidas teised ennast tunnevad

Emotsionaalse intelligentsuse puhul on teiste tunnete mõistmine peamine oskus. Kui räägid lapsega mingisugusest sündmusest, siis arutage alati ka seda, kuidas teine inimene võis ennast tunda või kuidas üldse sellises olukorras ennast tõenäoliselt tuntakse. Kui räägid oma lapse kuuldes teistest inimestest või nende läbielamistest, siis ära unusta kunagi näidata üles mõistmist ja empaatiat nende inimeste tunnete suhtes.

Sea piire lapse käitumisele, aga mitte tema tunnetele

Kõik tunded on lubatud, kuid kõik käitumisviisid mitte. Inimesd defineerivad just tema teod. Tunded on aga aktsepteerimiseks ja mõistmiseks. Ku laps on vihane ja lööb, siis tuleb teda takistada löömast, kuid öelda talle, et mõistad, kui ta on vihane.

Tunnusta teda, kui ta saab oma emotsioonidega hakkama

Emotsionaalselt intelligentse lapse kasvatamine on aeganõudev ja see nõuab ka lapsevanemalt pidevat enesearengut. Tunnusta oma last alati, kui ta tuleb toime olukorras, kus ta oleks võinud samahästi ka hüsteeriasse minna. Kiida ja too esile seda, milles ta edusamme tegi. Näiteks: “Küll sa said hästi hakkama, kui sinu vend sind segas ja sina selle asemel, et vihastada, aitasid tal leida uue põneva tegevuse. Sina said oma asjaga jätkata ja vennalgi oli huvitav! Mis tunde see sinus tekitas?

Sinu lapse emotsionalne intelligentsus on alusepanijaks tema tulevastele headele suhetele nii koolis kui perekonnas ja et teda sel teel aidata, tuleb ka sinul endal pidevalt taasõppida sedasama, mida oma lapsele õpetad.

Allikas: rd.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare