“Suhkur” on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi (nn lauasuhkur), aga ka teiste magusa­maitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos) kohta. Mõni suhkur (näiteks sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos) on juba looduslikult olemas puuviljades, marjades, piimas ja ka mujal. Mõnd suhkrut aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus (eriti sahharoosi ja fruktoosi), mida siis nimetatakse lisatud suhkruks.

Süsivesikud peaksid andma 50–60% päevasest energiast ehk umbes 1400 kcal juures (keskmise aktiivsusega 4aastase poisi või 5aastase tüdruku päevane vajadus) 700–840 kcal, mis tähendab 175–210 g süsivesikuid. Suurem osa sellest energiast tuleb tärklisest.

Suhkru osas pole soovitusi eraldi toodud, küll aga on toodud need lisatud suhkru osas, mis ei tohiks anda päevasest energiast üle 10%, ideaalis isegi mitte üle 5%. Antud näite puhul oleks see 140 kcal ehk 35 g lisatud suhkrut päevas.

Keemiliselt ülesehituselt ei ole vahet, kas tegemist on loodusliku suhkruga (nt sahharoosiga puuviljades) või lisatud suhkruga (mis on näiteks tee sisse pandud või kasutatud piimatööstuses jogurti magustamiseks). Süües mitmekesiselt, saame kätte kõik vajalikud süsivesikud, sealhulgas suhkrud, ilma et peaksime lisatud suhkrut või sellest valmistatud tooteid üldse juurde tarvitama. Näiteks ühes väga magusas 400grammises kohupiimakreemis võib olla lisatud suhkruid umbes 40 grammi, mis võib iseenesest olla rohkem kui väikelapse puhul lisatud suhkru norm ette näeb.

Segatoidulised inimesed peaksid sööma iga päev midagi viiest põhitoidugrupist: teraviljatooted ja kartul; puu- ja köögiviljad ning marjad; piim ja piimatooted; kala, linnuliha, muna, liha ja tooted nendest; lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad. Nendel soovitustel põhineb ka toidupüramiid. Lisaks võib mitmekesise toitumise korral lubada endale vähesel määral toite toidupüramiidi tipus asetseva suhkru, magusa ja soolaste näkside grupist.

Lapsed tohivad tipuosast süüa päevas maksimaalselt kaks portsjonit, täiskasvanud kuni neli portsjonit. Kui vaadata puhtalt suhkrut, siis tähendab kaks portsjonit 20 grammi suhkrut. Tipuosa “karm” soovitus tuleneb ennekõike sellest, et lisatavaid suhkruid sisaldub ka teistes toidugruppides (nt maisihelbed, sai, mõned piimatooted). Pidades kinni tipuosa soovitusest, on võimalik hoida kogu lisatud suhkrute tarbimine soovitusliku “maksimaalselt 10% energiast” piires.

Aliikas: Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.