Keha on sinu sõber

Täiskasvanutena kipume seksuaalsust seostama ainult seksiga, kuid seksuaalsus on palju laiem mõiste. Seda ei saa vaadelda eraldi inimeseks olemisest ega sellest, milline oli meie lapsepõlv ning millised on pere ja hoiakud. Kui täiskasvanute seksuaalsus väljendub paarisuhte, intiimsuste, seksi ja orgasmi otsingutes, siis laste kontekstis tähendab see oma keha tundma õppimist, turvalisuse vajadust inimsuhete vallas ning sellega seonduvat uudishimu ja loovust.

Meist, vanematest, oleneb, kas laste uurimisretk oma keha tundma õppimisel on lõbus või häbiväärne. Viimane on kõige hullem kaasavara, mille inimsuhete maailmas teed alustavale lapsele kaasa võime anda.

NB! Iga laps areneb omamoodi ja nagu igasuguse arengu, nii on ka seksuaalse arengu vanuserühmadesse jaotamine meele­valdne. Artikli kergema jälgitavuse huvides on seda siiski tehtud, kuid olulise märkusega: see, mis ühel lapsel ilmneb aasta vanuses ja väga jõuliselt, võib teisel avalduda hoopis hiljem ja mööduda üsna märkamatult.

0–2 aastat: kiindumussuhete algus

Imikule on üliolulised puudutused. Söötmine, mähkimine ja vannitamine tähendavad praktilise vajaduse kõrval ka hella kontakti kahe inimese vahel. Laps vajab puudutusi ja lähedust, ilma nendeta jääb ta kängu. Lähedane suhe esmase hooldajaga paneb aluse baasturvalisusele ja võimele tulevikus edukaid lähisuhteid luua.

Beebieast alates tunneb laps aina suuremat huvi oma keha vastu. Samasuguse huviga nagu käsi-jalgu, uurib ta ka oma suguelundeid. See on tema armas keha, mida ta nüüd uudishimulikult avastab.

Mõned soovitused

● Luba lapsele rahustavaid puudutusi nii palju, kui ta neid vajab. Paitegemine, süllevõtmine ja hüpitamine kuulugu igapäevase rutiini hulka.
● Anna lapsele võimalus oma keha uurida, s.t luba tal kodus aeg-ajalt paljas olla. Laps võtab üle vanemate suhtumise. Seega, kui meie ei tekita probleemi, kui ta oma keha katsub, siis pole karta, et ta sellesse tegevusse kinni jääb.
● Kanna hoolt, et laps saaks aega veeta ka omavanuste seltsis, eriti siis, kui ema on temaga kodune. Lapsele on tähtis näha, et peale täiskasvanute on olemas ka tema kasvu ja oskustega olendid.
● Nimeta kõiki kehaosi, kuigi kõik eestikeelsed terminid suguelundite kohta ei pruugi sobida kõigile. Selles vanuses on levinuim, et laste kuuldes räägitakse “nokust” ja “tussust”.

2–5 aastat: avatud ja siiras

Selles vanuses laps on avatud, loov ja mänguline. Ta armastab end kellekski teiseks kehastada ja küsib avameelselt kõige kohta, mida enda ümber näeb. Ta pärib, miks lumi sulab, miks peab magama, miks vanaema suri ja otse loomulikult küsib ta ühel päeval last ootavalt emmelt, kustkohast täpselt issi selle seemne emme sisse kasvama pani. Huvi seksuaalsuse vastu õhutavad jutud eakaaslastega ning meedias ja filmides nähtud erootika.

Selles eas võib laps end mänguhoos paljaks võtta ja, kuna alastiolekut tunnetatakse normaalsena, nii ka külaliste ette ilmuda. Tekib huvi arstimängude vastu. See on eakohane ja lapsel on vaja need läbi teha.

Sageli küsitakse, mis vanuses peaks lapsele rannas ujumisriided selga panema. Vastus on, et kui juba selline küsimus tekib, siis on targem seda teha. Lapse alastiolek ei pruugi häirida tema vanemaid, kuid võib segada kõrvalolijaid. Pealegi tuleb arvestada võimalusega, et mõni võõras vaatab paljast last hoopis isemoodi pilguga.

Mõned soovitused

● Vasta lapse küsimustele täpselt nii palju/vähe, kui ta küsis. Kui mõni küsimus su rivist välja lööb, palu rahulikult mõtlemisaega: “Ma mõtlen veidi, kuidas sulle seda seletada, ja ütlen siis.”
● Seleta keerulist teemat raamatu või pildi abil. Näiteks küsimuse “Kust issi seemne emme sisse pani?” puhul otsige koos lastele mõeldud raamat või leidke sobivalt netiküljelt naise suguelundite pilt ja näidake sealt: “Vaata, naisel on kolm auku – ühest ta pissib, teisest pani issi seemne sisse ja kolmandast naine kakab.”
● Selgita piire. Alastiolek on normaalne, aga nõuab privaatsust. Oma keha ei puudutata külaliste juuresolekul ega ilmuta nende ette paljana.
● Räägi lapsele, et tema keha on tema oma ja keegi ei tohi seda puutuda vastu tema tahtmist. Samamoodi selgita, et võõraga ei tohi kaasa minna. Meedia toob sobivaid teemaalustusi nagunii ette – siis on kohane rääkida, et mitte kõik inimesed pole head. Koos telekast nähtud suudlus­stseenist on kohane arendada jutuajamine sellest, et nii tehakse ainult siis, kui mõlemad seda soovivad.

5–7 aastat: varjatud huvi

Selles eas hakkab laps seksuaalteemasid häbenema, kuid huvi pakuvad need ikka. Laps on piisavalt osav oma tegevusi ja mõtteid vanemate eest varjama. See on normaalne. Mängitakse arsti­mänge, uuritakse poiste ja tüdrukute erinevusi, lähiümbrusest võetakse üle soorollide peensusi. Populaarsed on pissi- ja kakajutud, neid räägitakse sageli itsitades ja uurides, kuidas täiskasvanud neile reageerivad.
Mõned soovitused

● Nimeta tundeid õigete nimedega ja selgita, et armastamine ja seks on toredad. Kuna lapse huvi on sel etapil varjatud, ei pruugi ta sel teemal vestelda soovida, nii kasvagu jutuajamised välja sobivast hetkest. Neid peale suruda pole õige.

● Kasuta lapse kuuldes ka sõnu “peenis” ja “vagiina”. Kuigi viimane ei kõla eesti keeles väga suupäraselt, on tähtis anda lapsele neist nimetustest teada. Peresiseselt võib paralleelselt edasi kasutada suguelundite kohta käivaid sõnu, mis pere­liikmetele tunduvad sobivat. Samamoodi võiks laps teada, et tal on “käed” ja “kõht”, mitte “kännud” ja “kõtu”.

● Lahenda küsimus: kui vana lapse võib vastassoost vanem ujula riietusruumi kaasa võtta? Üldjuhul peetakse seda normaal­seks kuni koolini. 6–7aastase lapse puhul võiks kaaluda, kuidas ta üksi toime tuleks ja kuidas tunnevad end teised inimesed vastassoost lapse juuresolekul.
Allikas: paari- ja seksuaalnõustaja, Terve Eesti Sihtasutuse koolitaja ja lapse seksuaalse arengu koolituspaketi välja­töötaja Pille Kütt

Kas on põhjust muretseda?

● Väikelaps võib juba paariaastaselt avastada eneserahuldamise. Enamasti toimub see juhuslikult, näiteks on püksid liiga liibuvad või hõõruvad turvatooli rihmad. Kui laps saab kogemuse, et see on meeldiv, võib ta hakata sarnaseid tingimusi otsima või end ise ka mujal hõõruma.

● Kui märkad, et laps otsib enese­rahuldamise võimalusi, uuri, millest see alguse sai. Vaheta hõõruv turvatool teistsuguse vastu ja kanna hoolt, et laps ei satuks tingimustesse, kus miski tema suguelundite vastu hõõruda võiks. Korduvad püüded ennast rahuldada võivad olla seotud turvatunde vähenemisega. Ehk on perre sündinud tita, laps on läinud hiljuti laste­
aeda või on muid muutusi. Kindlasti ära häbista last! Jälgi, et tal oleks vanematega hea: võta teda sülle, tee pai, võtke koos midagi põnevat ette, vaadake raamatuid.

● Kui eneserahuldamine on vanemaile suur probleem, võib abi olla väljasõidust lapsele meeldivasse keskkonda, näiteks mõnepäevasest puhkusest spaas. Liiga sage eneserahuldamine muutub probleemiks ka lapsele, näiteks ei suuda ta uinuda või muudele tegevustele keskenduda.

● Arstimängud on normaalsed juhul, kui neid mängivad eakaaslased. Normaal­ne pole, kui üks mängijaist on teisest kaks või enam aastat vanem või väga varaküps, kui mängitakse alasti, kui matkitakse seksi.

● Ohumärk on see, kui laps seksiteema väga tihedalt üles võtab. Kui seda märkad, mõtle järele, kas laps on kokku puutunud pornograafiaga või kas on võimalik, et keegi on teda ära kasutanud. Märgiks viimasest on ka see, kui laps muutub täiskasvanu puudutuse peale ärevaks või leidub tal suguelunditel sinikaid või muljumisjälgi.

Koolitused lapse seksuaalsuse arengust

Terve Eesti Sihtasutus on sotsiaalne ettevõte, mis on loodud Eesti inimeste tervisekäitumise edendamiseks. Selle tarvis tehakse koolitusi lapse seksuaalsuse ning HIV ja AIDSi teemadel. Sihtasutus on enda ümber koondanud rühma ettevõtteid, kes sama eesmärgi nimel pingutavad ning on ühinenud koalitsiooniks “Ettevõtted HIV vastu”.

Terve Eesti Sihtasutus korraldab koolitusi nii kollekiividele kui eraisikutele: lapsevanematele, kooli- ja lasteaiaõpetajatele jt lastega kokku puutuvatele spetsialistidele. Kõneldakse sellest, kuidas laste seksuaalsus areneb, mida erinevate vanuste puhul silmas pidada ning kuidas lahendada juhtumeid, mis võivad esialgu nõutuks teha.

Kogenud koolitajad, kes on läbinud Terve Eesti SA ja Eesti Seksuaaltervise Liidu väljaõppe, on peamiselt psühholoogia ja sotsiaaltöö haridusega. Väljaõppe on nad saanud nii AIDSi, lapse seksuaalsuse kui ka koolitamise alal. Mitmed neist on ise lapsevanemad.

Loe koolituste kohta lähemalt netist www.terve-eesti.ee ning Facebooki lehelt “Koalitsioon HIV vastu”.