Veepidavus ja hingavus

Selleks, et rõivad last vihmaga hätta ei jätaks, on tänapäeva riiete tootearendus pik­kade sammudega edasi astunud. Laste igapäevaseks kasutuseks mõeldud püksid ja kuued on pea sama head kui proffidele mõeldud matkariided. Kuidas aga vihma­pidavust kindlaks teha?

Huppa kaubamärgi alla kuuluvate rõivaste tootejuht Katrin Kornak annab vanematele nõu: “Veepidavust saab hinnata enamasti märgistuse järgi tootesildil. Veekindlust tähistatakse numbriga, mis lasteriietel algab 2000 w/r juures ja lõpeb 10 000 w/r juures. Lühend w/r tähendab water repellency ehk eesti keeli “veetõrjuvus”. Number ütleb, mitme millimeetri kõrgust langevat vee­sammast rõivas talub. Mida suurem on number, seda veekindlam riie.”

Kui rõivastel seda märgistust pole, ei maksa loota, et kangas vett läbi ei lase. “Veekindluse annab õhuke membraan, millega kangas lamineeritakse, sealjuures laseb membraan läbi niiskust, mida keha toodab. Tänu sellele riided hingavad,” nimetab Katrin veel ühe põhjuse, miks siltidelt hoolikalt märke tasub jälgida.

Turvalisus

Me tahame, et tänaval liikuvad lapsed oleksid nähtavad. Seega tuleb vaadata, et rõivale oleks külge õmmeldud helkurribasid ja helkivaid märke. Kui rõivastel on helkureid vähe, soovitab too­tejuht muretseda juurde helkurvesti.

Vähem räägitakse kapuutsi turvalisusest. Katrin Kornak selgitab: “Kui ostate kombeka või jope, jälgige, et kapuuts käiks trukkidega. See väldib lämbumisohtu, kui laps jääb kapuutsipidi kuhugi kinni. Samuti ei tasu lapsi kapuutsist tõmmata. Piisab väikesest kaelanõksust, et olukord muutuks traagiliseks.”

Ohutust silmas pidades tasub ka vaadata, et jopel ja kombinesoonil poleks vöökohast ülespoole üle 7 cm pikkusi rippuvaid vidinaid. “Nüüd on keelatud ka plastiknubludega pingutuskummid – kui tõmbate kapuutsi pingule ja fikseerite nubluga kummid, tekivad liiga pikad aasad. Aktiivsed lapsed võivad nende rippuvate detailidega kuhugi kinni jääda, näiteks bussiuste vahele. See nõue kehtib rõivastele suuruses kuni 134,” nendib tootejuht.

Mida veel tähele panna?

Kui laps kannab õues heledaid rõivaid, peab neid tihti pesema. Sage pesu vähendab ajapikku rõiva veekindlust. Tumedate rõivastega on lihtsam, neilt saab pori ja mustuse maha pühkida ka niiske lapi või švammiga.

Pesemise seisukohalt on head fliisvoodriga tooted. Fliis kuivab ruttu ja lapsel ei pea olema mitut varukomplekti õueriideid. “Fliis hingab,
ei aja higistama ega tekita staatilist elektrit. Loomulikult on naturaalne vill lapsele kõige tervislikum, kuid fliisi kasutusmugavus kaalub selle tihti üles,” ütleb Katrin Kornak.

Kui laps on aktiivne ja liikuv ning rõivas on mõeldud igapäevaseks õuesrahmeldamiseks, tasub eelistada tormikapuutsi. See on kapuuts, mis käib eest lõuani kinni ning mille lukk sulgub kõrgemal kui tavaliselt – täiesti krae lõpus. Vihmapidavusele aitavad kaasa teibitud õmblused, mida saab kindlaks teha rõiva pahupoolelt või sildilt. Teibitud õmblustega rõivaeseme puhul tuleb vaid arvestada, et pesuvee temperatuur ei tohi olla liiga kõrge. Samuti ei tohi rõivast kuumas kuivatada. Tuulekindluse huvides peaks riiete lukkudel olema tuuleliist.

Kuidas lasterõivaid valida?

Soovitab tootejuht Katrin Kornak.

  • Et hinnata varrukate pikkust, lase lapsel seista sirgete ettesirutatud kä­tega. Kui varrukas tõuseb randmest kõrgemale, on rõivas väike.
  • Pükste sobivuse hindamiseks palu lapsel kükitada. Värvel ei tohi paljas­tada alaselga.
  • Kui soovid osta kasvuvaruga riideid, eelista varruka- ja sääreotstest kummiga tooteid. Kummita sääreosa jääb lohisema mööda maad. Kui keerad püksisääred üles, kuluvad murdejooned sisse ning kahjustub pükste veekindlus.
  • Mütsi ostes proovi seda lapsele pähe ja vaata, et kukal ei jääks paljaks. Eelista kõrvaklappidega mütsi, sest kevadtuul on salakaval. Kindlasti tasub kevadel kasutada ka kaelust.
  • Arvesta lapse individuaalsusega – kui laps on mõõdutabelist väljas, vali reguleeritava kõhuosa, trakside ning kummiga varustatud varruka- ja sääreotstega toode.
  • Mugavad on mitu-ühes-tooted. Näiteks jope, millelt on võimalik eemaldada varrukad, nii et seda saab kanda ka vestina.

Eelista kihi­list riietust!

Kui vahetad endal talve­jope kevadise vastu, tee sama ka lapsel. Arvesta aga, et jope pole see, mis sooja hoiab. Seda teeb õhk, mis on jope all erinevate rõiva­kihtide vahel. Alussärk, T-särk, pikkade varruka­tega särk ning kampsun peaksid kindlasti lapsel jope all olema. Ilmade soojenedes saab kihtidest loobuma hakata. Kui laps ei ole aktiivne, vaid näiteks vankris, peaks tal olema seljas üks kiht rohkem kui ak­tiivsel lapsel või täis­kasvanul.

Kas lapsel on palav või paras, saab hinnata nii: pane käsi lapse krae vahele. Kui kael on märg, on riideid liiga palju. Kui lapse nina ja käed on külmad, lisa rõivaid.