NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
02.10.2014 20:57
Lapsed on julmad, oi kui julmad. Narrimine, löömine ja asjadega loopimine on olemas ja eriti just seisuste vahel (rikas ja vaene, autoga ja autota, ja muud märgatavad seisuse erinevused). Minu puhul käks kiusamine välja ränga peavigastuse tekkitamiseni, mis muutis mind märgatavalt "teistsuguseks". Narrimine muutus sellest veelgi suuremaks.
03.10.2014 04:35
Ärme hakka vigu kusagilt kaugelt otsima, sest see on meil pea kõigil kodudes puldi ulatuses olemas! Selle peamiseks allikaks on vägivaldsed Lääne päritolu multikad, kust peale vägivalla muud ei näegi, rääkimata teistest filmidest, mis mõeldud vanematele. Teiseks allikaks on vanemate tulised vaidlused kodudes, mis vahel kipuvad minema füüsiliseks klaarimiseks kuid kõige rohkem mõjutavad kasvades just sõbrad, kellega läbi käiakse. Kambavaim on kergesti nakkav ja seda peaksid teadma kõik täiskasvanud oma noorusest!
03.10.2014 11:44
Noh, nõukaajal just eriti telekat süüdistada ei saa, aga mu sugulasel selline juhus, et kuue aastane tütretirts ajas oma natuke üle aastase vennal (ühel kolmikutest) jupike pead paljaks (juukselõikamise masinaga) ja et see väga silma ei paistaks, pügati kogu pea ühtlaselt paljaks. Kolmikud käisid lastesõimes aastaste rühmas ja millegipärast hakkasid lapsed seda paljaspead hammustama ja ka vennad koos teistega. Kodus seda hammustamist ei toimunud, ainult lasteaias ja eriti oli kasvataja hädas just nende vendadega. Lapsuke pandi teise sõimerühma (need rühmad ei puutunud kokku) ja seal ei pööranud teised lapsed üldse tähelepanu, et pea paljaks aetud või et hammustamistest siniseid vorpe ja haavakorpe täis. Eks seda arutati ka lasteaias, aga eriti mingit paikapidavat põhjust selliseks käitumiseks ei leitud ja arvati kasvataja hooletuseks. Eks neid teooriaid põhjustest igasuguseid, aga olen nõus selles artiklis kirjutatuga:
http://viljandimaa.ee/noustamiskeskus/artiklid...

Siinses artiklis toodud näites: "Kas Aleksander on kiusamise ohver, kui Peeter teda iga päev lööb ja koguni kägistab? Seni, kuni Aleksanderit ahistab „ainult” Peeter, on tegemist agressiivse käitumisega, mitte kiusamisega." ütleksin küll, et tegu kiusamisega, ja seda lasteaia kasvataja poolt, et ta laseb sellel Peetril Aleksandrit kiusata.
Mitte niivõrd telekas nähtu ole süüdi, kuivõrd nii vanemate kui ka last ümbritsevate inimeste ükskõiksus ja käitumine ole suuremalt jaolt lapse käitumise mõjutajad.
Minu varaküpsenud ja hüperaktiivne noorim, kes oli enne kooli minekut läbi lugenud kõik Seiklusjutte maalt ja merelt ning kõik riiulis leiduvad muinasjutud ja Mirabelia´d, kirjutas ka salaja verdtarretavaid "ulme- ja krimiromaane" , nüüd naerab, et ju sai oma ülejääva energia ja agressiivsuse kirjutistesse maandada, enne kui läks kooli ja hakkas ka arvukates huviringides käima.
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega