Kommid ees, augud järel
Just seepärast, et harjumused juurduvad varasest lapsepõlvest peale, tuleks meil, vanematel, leida aega laste hammaste eest hoolitsemiseks. Seaduse järgi vastutab vanem lapse tervise eest tema 19. sünnipäevani. Just vanem valib ja soovitab, mida laps sööb ja joob, aga ka seda, kuidas ta hoolitseb suuhügieeni ning hammaste tervise eest.
Suuhügieenile tuleb tähelepanu pöörata beebieast peale. Kusjuures kuni 7. või isegi 10. eluaastani vajab laps vanema abi, sest tema alles arenev käe motoorika lihtsalt ei võimalda varem hambaid täiesti puhtaks harjata.
Millega hambaid puhastada?
Hambaharja ja -pastaga, on lühivastus. Harja valides lähtu harjaste pehmusest (soft ehk pehme on lapsele parim valik). Kui harjased on kõvad, teeb laps oma igemetele ja hambaemailile liiga, mistõttu paljastuvad hambakaelad, email läheb järk-järgult õhemaks ja hambad muutuvad tundlikuks. Hari tuleks välja vahetada iga kolme kuu tagant. Muide, uurimused näitavad, et elektriline hari peseb tõhusamalt ja eemaldab 90% katust (katt igeme ääres tekitab igemepõletikku).
Hambapastat valides tea, et ka lapse hambad vajavad fluoriidi, et vastu pidada happerünnakutele, mis iga toidu-joogi suhupistmisega võimust võtavad. Fluoriidisisaldust pastas väljendatakse protsentides või ppm-ides (parts per million). 4–7aastastele soovitatav fluoriidisisaldus on 550 ppm. Põhimõtteliselt võib suurem laps tarvitada ka täiskasvanute pastat.
Peaasi, et ta seda alla ei neela.
Jälgida tuleb ka joogivee fluoriidisisaldust, mis on Eestimaal piirkonniti erinev. Suure fluoriidisisaldusega joogivee ja täiskasvanute hambapasta kombinatsiooni tulemusel võib tekkida fluoroos, mille tunneb ära valkjate laikude järgi hammastel. Kindlasti pole lastele kohased ka täiskasvanute valgendavad pastad, mis on abrasiivsed ja vigastavad emailipinda. Pastat võiks hakata kasutama 2. sünnipäeva paiku, kui laps oskab selle välja sülitada. Pastat võiks lapse east sõltumata olla harjal hernetera suurune pallike.
Kontrolli tabletiga!
Nagu juba öeldud, tuleks vanemail aidata lapsel hambaid pesta. Lase lapsel hambad puhtaks harjata ja kiida teda tubli töö eest, pärast kontrolli hambad ning pese ise vajaduse korral üle.
Kuidas hambapesu tõhusust kontrollida? Näiteks katutableti testiga, mis on kasulik ja põnev ka. Anna lapsele katutablett ja las ta närib seda pärast hambapesu kuni lahustumiseni. Siis libistab keelega üle hammaste ning loputab suud. Lohakalt harjatud kohad hambal lähevad värviliseks. Seejärel lase lapsel hambaid uuesti pesta. Sama meetodit võivad katsetada emmed-issid ka enda peal. On ju täiskasvanulgi põnev teada, kust hari kiiremini mööda lipsab.
Iga päev pole mõtet katuindikaatortablette kasutada. Põhiline on jälgida, et igemeääred on katust puhtad ja keelega üle hammaste libistades on pinnad siledad.
Mis on kaaries?
Korralik hambahooldus aitab kaariese vastu. Kaaries on maailmas üks levinumaid nakkushaigusi, mis saadakse peamiselt sülje kaudu inimeselt, kel on kaariesekahjustus hammastel.
Kõige sagedamini saab laps kaariesepisiku emalt-isalt, kes annab põnnile toitu oma suust läbitõmmatud lusikalt, puhastab lutti oma suus jne. Teadliku suhtumise korral on kaariest võimalik vältida, kuni laps läheb lasteaeda. Sealset käitumist ei õnnestu enam hästi kontrollida. Tihti jagavad lasteaialapsed pulgakommi, õuna, kõrrejooki vms. Aukude teket soodustavad magusad tooted. Eriti mahlad ja lutsukommid, millega hambad on kontaktis pikka aega ja mis kahjustavad hambaemaili.
Ideaalne oleks muidugi, kui hambad jääksid kaariesest puutumata kuni koolini. Siis on lapse suus välja arenenud mikrofloora, mis pole enam nii vastuvõtlik kaariesetekitajale. Kui nii hästi ei lähe, tuleb hambaaugud kindlalt plommida. 5.–6. eluaastast hakkavad lõikuma jäävhambad, mis mingil juhul ei tohi kaariesetekitajaga kokku puutuda.
Esimene käik hambaarstile
Teiseks eluaastaks on lapsel suus enamik piimahambaid. Kuigi nii väike inimene pole tavaliselt veel valmis hambaarsti/suuhügienisti külastama, võiksid ema-isa võtta ta oma visiidile kaasa. Nii näeb laps, mida seal tehakse, ja arstil avaneb võimalus viivuks tema suhu kiigata. Päris esimene oma külastus hambaravikabinetti võiks olla kolmeaastaselt. Las laps uudistab kabinetti ning küsib ära kõik oma küsimused. Kui laps on kohanenud, saab arst ka peeglikesega suhu vaadata ja hambaid kontrollida.
Kuidas hoida lapse hambad terved?
• Imeta last kuni aastaseks saamiseni.
• Janu puhul anna joogiks puhast või mineraalvett.
• Toidukordade vahel peaks olema vähemalt kolmetunnine paus.
• Maiustada võiks toidukordade lõpul.
• Hambaid peaks harjama kaks korda päevas ja hambaarsti külastama 3. eluaastast kaks korda aastas.
