Kui kasvatad oma lapsi nii, siis saavad neist üksikud ja kibestunud inimesed

 (1)
Kui kasvatad oma lapsi nii, siis saavad neist üksikud ja kibestunud inimesed
Foto: Scanpix/PantherMedia

Liiga lilleline ja hellitusi täis lapsepõlv kasvatab inimese, kes ei tunne vajadust iseseisvalt oma probleemidega tegeleda, lisaks puudub tal paratamatult pagas vajalike elukogemustega, mis on täiskasvanueas hakkama saamisel olulised.

Armastava vanemana soovid sa täita kõik oma lapse südamesoovid ja selles pole ju esmapilgul midagi halba. Kuid lakkamatud kingitused ja nunnutamised ning lapse pidev välismaailma eest kaitsmine ja kõikide tema tegude õigustamine teeb tegelikult lapsele suure karuteene. Vaata, missuguseks täiskasvanuks kasvab laps, keda on lapsena liigselt poputatud ja nunnutatud.

Teistest sõltumine

Ärahellitatud lapsed toetuvad väga palju oma vanemate nõule ja toele, mis muudab nad abituks ja sõltuvaks. Selgub, et noorena liigselt hellitatud lastel on täiskasvanuna raskem leppida iseseisva elu ja sellega kaasnevate igapäevaste kohustustega. Uurijad Connie Dawson ja David J. Bredehoft viisid läbi uuringu, sihtrühmaks ülikooli-ealised noored. Uurimusest selgus, et üliõpilased, kelle heaks noorena kõik ette-taha ära tehti, leidsid enamasti, et nende õnnetunde eest on vastutavad teised inimesed. Nii kasvavadki abitud noored naised, kes ootavad meest, kes õnnelikuks teeks ja abitud mehed, kes tahavad, et naine vastutaks kõikide nende vajaduste täitmise eest.

Seotud lood:

Vastutustundetus

Vanematele suunatud ajakiri „Baton Rouge Parents Magazine" teatab, et lapsed, keda noorena liigselt hellitati, ei oska võtta oma tegude eest vastutust ja neil on probleeme endale piiride seadmisega. Neil on kalduvus hasartmängudele, liigsele söömisele ja alkoholi tarbimisele - valdkondadele, mille eest täiskasvanuna inimese vanemad otsustajad pole, kuid vanemad on osaliselt sellise käitumise kujunemise ajendks. Samuti leiab ajakiri, et tööandjate sõnul on minevikus hellitatud lapsed tööl vähemotiveeritud ja laisad.

Ebaviisakus ja vajadus end pidevalt kaitsta

Loe veel

Ebaviisakus ja vajadus end pidevalt kaitsta on vaid üks tunnustest, mis ära hellitatud laste puhul tavalised on, oma tahtmise saamiseks vingumine, anumine ja manipuleerimine on samuti murekohad. Selline käitumine, kuid rafineeritumal moel, on nile omane ka täiskasvanuna. Noorena ärahelitatud lapsed õpivad enamasti, et negatiivsed käitumisviisid on kiireim viis saavutamaks oma tahtmist. Selline käitumine on omane lastele, kellesse on vanemad suhtunud liiga kaitsvalt ja alati nende tegusid õigustavalt.

Nõrgad suhtlemisoskused

Ärahellitamise tulemusena kaob lapsel kontseptsioon, et suheldes kehtib „võta ja anna" põhimõte. Selle tõttu ongi poputatud lastel keeruline luua usalduslikke ja püsivaid lähisuhteid. Bruce J. McIntosh, raamatu „Pediatrics" üks autoritest, leiab, et ärahellitatud lapsed on teiste inimeste soovide suhtes ignorantsed. Nad kalduvad ka jonnihoogudele ja tunnevad harva tänulikkust. Neil on keeruline luua siiraid sõbrasuhteid, sest enamik lapsi on loomult head inimesetundjad ja poputatud laste iseloomuomadused sõpru ei võida. Liigselt hellitatud lapsed kasvavad tihti üksikuteks ja kibestunud inimesteks

Allikas: livestrong.com

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare