Joosep (6) on väikest kasvu ja sagedaste haiguste tõttu vähe lasteaias käinud. Sünnipäev on tal septembri lõpul, nii olnuks ta kooli minnes klassis üks nooremaid. Samas – intellektuaalse arengu poolest on temaga kõik korras: Joosep tunneb ammu tähti ja loeb kenasti ka kirjatähti, kirjutab ning arvutab täitsa hästi. Eelkoolis tal keskendumisega probleeme polnud. Uusi tutvusi sõlmib ta kergelt, suhtleb vabalt ega ole konfliktne. Seega täitnuks Joosep kõik kooliküpsust näitavad tingimused.

Ema sisetunne

Emana tunnetas Anne siiski, et pojal on probleeme ühelt tegevuselt teisele lülitumisega, et ta elab veidi “omas maailmas” ning vajab veel mänguaega. Kohustuste täitmine ja minutipealt igale poole jõudmine valmistab Joosepile veel raskusi. “Seega põhines koolipikenduse taotlemine meie puhul suuresti minu sisetundel,” tunnistab ema.

Oma rolli mängis seegi, et tavakoolis on klassis palju õpilasi ning laste eripärasid arvestada keeruline. Ning muidugi oli otsustav poja füüsiline tervis: kuna ta on nii sageli haige, võiks see koolis mureküsimusi tekitada.

Lasteaiaõpetajad olid koolipikenduse soovist kuuldes algul väga üllatunud, aga hiljem mõistsid olukorda. Eelkooliõpetajalt saadud tagasiside ei eeldanud samuti üheselt koolipikendust. Siiski läks koolipikenduse taotlemine Anne sõnul hõlpsalt. “Külastasime lastepsühhiaatrit, kelle hinnangul poiss polnud sotsiaalselt veel päris küps,” kirjeldab naine.

Joosep ise võtab asja rahulikult. Vanemad valmistasid teda ka varakult ette, et selline asi võib juhtuda. Seoses koolipikendusega läheb Joosep sügisel uude lasteaeda, kus tal on ees paar sõpra.
Praegu ei oska Anne veel hinnata, mida poja koolimineku edasilükkamine kaasa toob. “Loodan, et kõik laheneb ilusasti ja lapsele tuleb aasta võrra pikem lapsepõlv kasuks.”

Ehmatus nõustamiskomisjonis

Kui Annele jäi koolipikenduse taotlemisest positiivne mulje, siis Robini (7) ema Malle (34) sai komisjoni soovitustega tutvudes šoki. Koolipikendust talle ei võimaldatud, selle asemel soovitati Robinil minna lihtsustatud õppeprogrammiga Tondi kooli.

Mairele oli selline nõuanne ootamatu ja ehmatav. Kroonilise astma tõttu on Robin küll lasteaiast palju puudunud ja tema õpioskused jätavad pisut soovida, kuid ema meelest vaimset puuet pojal ei ole.

Ema sõnul pole talle ka lasteaiast poja intellektipuude kohta midagi öeldud, seal üksnes toetati koolipikendust. “Lastepsühhiaatri hinnangul on Robin arengult 4,5aastase lapse tasemel, kuid kas ta on siis seepärast kohe puudega?” on ema hämmelduses.

Maire pole rahul ka nõustamiskomisjoniga, kus ta lapsele koolipikendust taotles. “Vormiliselt tuleks seal ka vanemad ära kuulata, aga kui mina sinna läksin, oli neil asi juba lahendatud. Mulle öeldi, et teil pole siin midagi otsustada, ja pandi ette paber, et minge Tondi kooli!”

Veidi kergendust tõi külaskäik Tondi kooli, mis jättis perele hea mulje: ainult kümme last klassis ja kaks õpetajat. Samuti meeldis, et erinevate puuetega lapsed õpivad eri rühmades.

Nõrkustega tuleb tegelda

Rohkem kui kolme aastakümne pikkuse lasteaiaõpetaja kogemusega ja mõne aasta eest ka eripedagoogi hariduse omandanud Ruth Kaldma sõnul hakkavad lasteaiad vanemaid koolipikenduse taotlemiseks tasapisi ette valmistama uue aasta algul. “Võimalikud põhjused on juba varem märgata ja tavaliselt on arenguvestluste käigus neile ka vanema tähelepanu juhitud,” lisab Kaldma.

Arengu eripärad, mistõttu laps ette nähtud ajaks koolivalmis ei saa, jagab Kaldma laias laastus kaheks: sotsiaalne ebaküpsus ja vähesed õpioskused. Esimene tähendab vajakajäämisi suhtlusoskustes laste ja täiskasvanutega ning kohanemisvõimes uute olukordadega. Teine tähendab puudusi tähtede ja numbrite tundmisel, sõnade veerimisel, kellatundmisel, kõne arengus jne.

Muutub nõustamiskomisjonide töökorraldus

Algavast õppeaastast muutub koolipikenduse andmist otsustavate nõustamiskomisjonide töökorraldus – peaasjalikult sealsete spetsialistide jaoks. Siiani maavalitsuste alluvuses tegutsenud nõustamiskomisjonid hakkavad 1. septembrist töötama Rajaleidja maakondlike keskuste juures.
Merike Mändla haridusministeeriumist lubab, et vanematele jääb muutus õieti märkamatuks. “Muutuste mõte on selles, et hõlbustada eri spetsialistide koostöövõimalusi, tuua neid üksteisele lähemale,” selgitab Mändla.

2012. aastal alustas 1. klassis kooliteed 13 697 õpilast, koolipikenduse said 396 last.
2013. aastal alustas 1. klassis kooliteed 14 152 õpilast, koolipikenduse said 397 last.

“Koolitooruse” põhjused

Sotsiaalne ebaküpsus:
• laps on arg,
• tal on keeruline luua kontakti võõraste inimestega, nii teiste laste kui ka täiskasvanutega,
• ta kardab uusi olukordi,
• ta ei suuda 45 minutit paigal püsida,
• ta ei suuda sundida end tegelema ebameeldivate ülesannetega.

Mahajäämus õpioskustes:
• laps ei tunne tähti ega numbreid,
• ta ei tunne kella,
• ta ei oska sõnu kokku veerida ega arvutada,
• kõne pole arenenud eale vastavalt.

Loe artiklit edasi ajakirja Pere ja Kodu augustinumbrist paberil või elektrooniliselt siit...