Kontrollid viimase detailini kõike, mis su lapse elus toimub

Kas hoiad last kogu aeg enda lähedal, jälgid, kontrollid ja hindad igat tema sammu? Tea, et kui võtad igas asjas tema elus ohjad enda kätte, pole see hea ei talle ega ka sinule.

Iga pisiasja kontrollimine võib last juba väga noores eas tema tõeliste annete ilmnemises pidurdada. Ära otsusta kõike tema eest, lase lapsel rääkida, mida talle teha meeldiks. Ükskõik, kas selleks on uus hobi või pidžaamapidu oma parima sõbra juures.

Sa ei lase oma lapsel läbi kukkuda

Kellelegi ei meeldi ebaõnnestuda. Ma kahtleme aeg-ajalt isegi endas, sest arvame, et oleme vanematena tõelised läbikukkujad. Selline pidev hirm võib aga viia selleni, et teeme kõik, mis vähegi võimalik, et ka meie lapsed ei kogeks kunagi ebaõnnestumist. Reaalsus on aga see, et ka sinu laps kukub kunagi milleski läbi.

Selles ei ole aga mitte midagi halba. Lase tal läbikukkumist kogeda ja jälgi, kuidas ta jälle püsti tõuseb. Suure tõenäosusega ta üllatab sind. Kui tal ei õnnestu näiteks jalgpallitiimiga liituda, hakkab ta veel suurema motivatsiooniga trenni tegema, et saada kooli järgmiseks parimaks spordistaariks. Kui ta ei saa kodutööd valmis, sest sind ei olnud laua kõrval teda utsitamas, peab ta õpetajaga silmitsi seisma ja edaspidi leidma viisi, kuidas kahju tasa teha. Kõik see kasvatab temas iseseisvust ja vastutamisoskust.

Sa ei õpeta lapsele kohusetundlikkust

Sina teed hommikuti tema voodi ära. Sina koristad ta tuba. Sina paned kõik tema riided kappi.

Me kõik teame, et on kergem ja kiirem, kui sa need asjad lihtsalt ise ära teed. Sellegipoolest, lapsele kohusetundlikkuse õpetamine on tema jaoks üks olulisimaid samme. Isegi väga väikeseid lapsi saab juba panna kohusetundlikkust õppima, kui kaasad neid lihtsatesse tegevustesse.

Võta aega ja õpeta talle, kuidas oma tuba koristada. Isegi, kui see tähendab, et aitad teda veel viimast korda. Tee korras toast pilti, et ta saaks järgmisel korral täpselt meenutada, missugune see puhtana välja nägema peaks. Anna talle tema vanusele sobivaid ülesandeid kogu majapidamises, et kõik pereliikmed saaksid end tunda võrdsetena.

Lapse liigne lohutamine

See murrab su südame, kui näed oma last kurvana. Ükskõik, kas see on marraskil põlve või mõne õela eakaaslase tõttu. Me tahame katkiseid tundeid parandada ja tavaliselt tähendab see, et hakkame lohutamise osas ülekompenseerima.

Ei tähenda ilmtingimata, et sinu eesmärk ongi oma last poputada, et ta hakkaks end paremini tundma. See lihtsalt juhtub, kui asume lapsi liigselt lohutama ega lase neil oma emotsioone ise läbi töötada ning end lohutada. See aga ei tähenda, et sa ei tohiks oma lapse jaoks üldse olemas olla.

Tee tema haiget saanud põlvele musi. Kallista teda tugevalt, kui ta räägib, kuidas teine laps talle liiga tegi. Ära lihtsalt mine üle piiri uue mänguasja ostmise, jäätisekohvikusse mineku või poega, kus lubad tal valida kõige uhkemad maiustused selleks, et üht tavapärast vahejuhtumit leevendada.

Sa korraldad lapse sõprussuhteid

Aga Robin on nii tore poiss. Sinu laps peaks temaga tõepoolest parimaks sõbraks saama.

Kui imeline see oleks, kui saaksime valida ja otsustada oma lapse sõprade üle! Samas ei tahaks me, et meie endi vanemad otsustaksid, kellega suhtleme ja kellega mitte, eks? Jah, selles pole midagi halba, kui oma lapse mõne teise poisi või tüdrukuga kokku viid. See aga ei tähenda, et saad sõprussuhteid peale sundida lihtsalt sellepärast, et oleks nii tore, kui sinu sõprade lapsed saaksid ka sinu võsukestega suurepäraselt läbi.

Jäta aga meelde, et aeg-ajalt on vahele astumine vajalik. Niinimetatud sõprused, mis on kahjulikud — näiteks, kui teine laps vaimselt või füüsiliselt sinu last kiusab. Sellistesse suhetesse tuleb kahtlemata sekkuda.

Kui sulle tõesti sinu lapse sõber ei meeldi, siis vaata SIIA!

Meenutad talle võimalikku ohtu … pidevalt

Laste turvalisus peaks sinu jaoks alati tähtsaim prioriteet olema. See, kui teda aga iga väikese asjaga, mida ta teeb, poolsurnuks ehmatad, ei ole siiski parim viis.

Kui avastad end alatasa hüüdmas „Ei!“ ja „Ära“, siis palun ära seda enam tee ja püüa end takistada. Kõik, mida su laps kuuleb, on igast suunast vaid negatiivsus ning seda kõigega, mida ta vähegi teha püüab. Kui ta mängib tänaval, tahad ilmselgelt hõigata, et ta sealt ära tuleks. Kui ta jookseb juba sajandat korda mänguväljakul oleva redeli poole, hinga hetkeks sügavalt sisse, ära takista teda, ole lähedal ja jälgi ettevaatlikult, teades, et ta saab sellega hakkama.

Sa ei lase oma lapsel uusi asju avastada

Ta tahab sel kooliaastal pesapalli proovida, kuid sa tead, et ta on suurepärane jalgpallur. Ta tahab koos parima sõbraga astuda matemaatika erirühma, kuid sa tead, et tema tugevuseks on hoopis geograafia. Ta tahab sel suvel, erinevalt neljast eelmisest, minna teistsugusesse laagrisse.

Vahel me isegi ei tee seda teadlikult, kuid sellegipoolest takistame oma lapsel uusi asju iseseisvalt avastada. Pole ju midagi halba, kui ta pole pesapallis kuigi hea, kuid tahab seda siiski väga proovida. See ei loe, kui tema peamine põhjus matemaatikaga süvenenumalt tegelema hakkamiseks on see, et ta saab parima sõbraga rohkem koos aega veeta. Kui ta tahab minna sel suvel uude laagrisse, et midagi värsket avastada, on ka see aktsepteeritav. Lase oma lapsel võtta vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele ka ise otsuseid vastu. Ta naudib valikuvabadust ja saab seeläbi iseseisvamaks inimeseks. See on miski, mida kõik oma lastele soovime.

Tema pidev kontrollimine, et mitte öelda jälitamine

Sul on lapse õpetajad telefonis kiirvaliku all, et saaksid tema toimetuleku kohta tundides pidevalt ülevaadet. Ta ei saa isegi vastasmajas elavale sõbrale külla minna ilma, et sa iga tunni järel ei helistaks. Sa küsid temalt vahetpidamata, kas kõik on hästi ning kas on midagi, mida sa tema heaks teha saaksid.
Iga vanem tunneb oma lapse suhtes tõelist ahviarmastust. Vahel läheb aga see aga täiesti üle piiri. Me tahame vaid, et neil läheks hästi, aga see võib viia olukorrani, kus hakkame neid lämmatama ja läheme täielikult endast välja, kui nad pole meie valvsa pilgu all.

Jah, sa peaksid oma lapse õpetajatega kontakti hoidma. Loomulikult peaksid kontrollima, kas laps jõudis edukalt oma sõbra majja. Palun räägi oma lapsega ja ole kursis, kuidas tal läheb. Jäta aga meelde see, et hoiaksid neid kontrolle tasakaalus ega ajaks ennast ja kõiki teisi pideva kinnituse otsimisega hulluks.

Paned oma lapse elama ülejäänud maailmast eraldatud mulli

Kui vaid kuuluksid ellu ainult päikesepaiste ja ükssarvikud. Tänapäeva lapsed näevad videomängudest aga enamasti tulistamisi ja kaklemisi. Neid varitsevad ohud, mida meie nende vanuses ei osanud isegi ette kujutada. Nad näevad televiisorist pilte, mida veel hiljuti sai näha vaid lisaraha eest pärast keskööd.

Loomulikult tahad teda kogu maailma kurjuse eest võimalikult kaua kaitsta. Kui palju me ka ei tahaks, et lapsed kasvaksid ilusas, muust maailmast eraldatud mullis, ei ole see kahjuks võimalik. Parem lahendus, kui keelamine ja pidev kontrollimine, on talle ise õpetada mõndasid modernse maailma karme reaalsusi. See muudab ta linnatänavatel ettevaatlikumaks ilma, et ta peaks neid asju oma sõpradelt õppima või leidma end olukorrast, kus ta läheb kaasa võõra seltskonnaga, sest ei oska aimatagi, mis juhtuda võib. Sinu poolt loodud kaitsev mull võib teda ümbritseda vaid teatud aja, ükskord astub ta sellest välja niikuinii ja sa ju ei taha, et ta oleks päriseluks täielikult ette valmistamata. Just sina oled see, kes võiks teda isoleerimise asemel välismaailma tundma õpetada just nii nagu üks armastav lapsevanem suudab.

Allikas: stayathomemoms.about.com