Kui põngerjal hambad sügelevad
Kust tuleb väikese inimese sisse nii palju riiuhimu? Telekast? Kodust? Sõpradelt? Psühholoogid leiavad siiski, et lapsed ei õpi agressiivselt käituma, vaid nad õpivad ennast ja oma tundeid valitsema.
Väikelaps, kes on õppinud küll käima ja jooksma, ei oska oma tundeid veel sõnadesse valada ning võtabki appi küüned või hambad. Enamasti kestab selline etapp viienda eluaastani – kuni on selgeks saanud, mida sobib teha ja mida mitte. Siiski tabavad väikelaste riiud vanemat üsna ootamatult. Olgu siis oma laps ründaja või rünnatav.
Mänguhoos ikka juhtub
Liis Aavaste-Hango on koolitaja ja suhtlemistreener, Saskia (2,5) ja Agnes Gertrudi (13) ema. “Olin koos kahe ja poole aastase Saskiaga külas oma sõbrannal,” räägib Liis. “Meil on pea sama vanad lapsed, kes meelsasti koos mängivad. Keset mõnusat lustimist hakkas Saskia järsku nutma, jooksis meie juurde ja näitas käel punetavat jälge. Selgus, et sõbranna tütar oli teda valusasti hammustanud. Vanemad noomisid last ja nõudsid, et too andeks paluks. Laps tegi seda ja mõne aja pärast mäng jätkus. Nüüd juba meie valvsa pilgu all.
Hiljem, kui sõbranna pool kokku oleme saanud, oleme hoidnud lastel silma peal, et nende omavahelist naginat vältida.
Varem on Saskiat lasteaias hammustanud üks poiss. Sellest rääkis ka kasvataja, kui Saskiale lasteaeda järele läksin. Tüdruk ise sellest juttu ei teinud. Küsisin: kas hakkasid nutma? Laps kinnitas, et jah. Õnneks Saskia viha ei pea. Kui tüli möödas, mängivad nad taas koos. Paistab, et lapsed ise võtavad selliseid kokkupõrkeid kergelt.
Miks nii juhtus?
Arvan, et agressiivsus peegeldab lapse pingeid. Lapsed ei saa hakkama oma raskete tunnetega, neis valitseb segadus. Ka käitumine on erinev: mõned küünistavad ja see, kes enam ei hammusta, näpistab.
Arvan, et sõbranna last mõjutas ka see, et samal ajal tema vanemad lahutasid. Isegi kui sellest lapsega ei räägita, tajub ta ikkagi vanematevahelist pinget. Ka Saskiat lasteaias hammustanud poisi peres oli käsil lahutus.
Samas on muidugi Saskia üksiku väikelapsena kohati ka väga kamandav (küll mitte füüsiliselt agressiivne) ja see võib teistele provotseerivalt mõjuda. Tõenäoliselt ühest vastust põhjuste kohta ei ole.
Mida soovitada vanemale?
- Lubage lapsel kodus oma tundeid välja elada. Võib juhtuda, et kui laps ei tohi kodus kuri olla, elab ta end välja lasteaias või mujal
- Muutused elus võivad suurendada agressiivsust. Neist tasub lapsega rääkida. Näiteks: emme läheb tööle, sina lasteaeda ja alguses on meil natuke keeruline.
- Kui peres on rasked ajad, näiteks lahutus käsil, tasub arvestada, et lapse pinged võivad välja lüüa, ja mitte temaga karm olla.
- Väikelaste käitumine ongi tihti ettearvamatu, seepärast võiksid vanemad ka pealtnäha rahulikult mängivatel lastel silma peal hoida. Kui madinaks läheb, sekkuge kohe.
Aita lapsel hakkama saada
Liis Aavaste-Hango, koolitaja ja suhtlemistreener
- Julgustage mudilast oma tundeid uurima, küsides: “Oled sa vihane või pettunud? Miks?” Ärge suruge maha lapse katseid end väljendada. Pigem öelgu, et ta vihkab kedagi, kui et lööb või hammustab.
- Tihti me alahindame laste arusaamisvõimet ega selgita oma tegemisi või tundeid. Siiski on tähtis lapsele rääkida sündmuste põhjustest. Näiteks oleme Saskiale öelnud, et nüüd lähed vanaema juurde, sest emme ja issi tahavad olla kahekesi. Tüdrukul pole seepeale ühtki vastuväidet. Lapsel on hea meel, kui ta tajub, et vanemate suhe toimib ja suured saavad ise endaga hakkama.
- Joonistamine on üks võimalus oma tunnete väljaelamiseks. Hästi sobib ka voolimine plastiliini või saviga. Kui näeme, et Saskia mossitab, küsime, kas tal on paha tuju, ja soovitame: “Joonista oma paha tuju siia paberile. Mis värvi see on?” Lapsel on lihtsam joonistada koos isa või emaga, pealegi saab ta nii jagamatut tähelepanu.
- Tegutsemiseks sobivad hästi ka igasugused füüsilised “mängud” – maadlemised, tõuklemised ja jooksmised. Nii tunnetad lausa füüsiliselt lapse olekut ja saad väga hästi õpetada, kuidas mängides teistele mitte haiget teha.
- Räägi lapsele, et hammustamine on halb. Kui tema mängukaaslane hammustab, siis soovita tülitsejast eemale hoida.
- Vastu löömist ma ei poolda. Kiusatud laps võiks minna kasvataja juurde ja rääkida, mis juhtus. See pole kaebamine, sest laps ei saa üksi hakkama.
