Kuidas aidata lastel asju meelde jätta?

Meeldejätmiseks on vältimatud kolm etappi: tähelepanu, seostamine ja kordamine.

Lastel toimub meeldejätmine üsna kerge vaevaga. Aja jooksul hakkab aju võime infot talletada kahanema ning umbes 25. eluaastast nõuab see juba suuremat pingutust. Võib tunduda kummaline, aga ajul on kõige raskem meenutada lihtsat infot. Kui teame inimesest ainult nime ja nägu, ei pruugi me kumbagi mäletada. Kui aga meil on inimesega muidki seoseid, võib üsna kindel olla, et ka tema nägu ja nimi on meeles.

Kuna lastel puudub paljudes valdkondades eelnev info, ei saa neil alati seoseid tekkida. Siis aitab ainult kordamine. Alates teismeeast (aga mõnel lapsel ka varem) on seoste loomine lihtsam. Ehk siis parim viis aidata lapsel uut infot meelde jätta on soovitada tal luua tähendusi selle põhjal, mida ta juba teab.

Seoseid saab tekitada erinevate aluste kaudu. Kui mu poeg 6. klassis esimeseks vene keele tööks õppis, suutis ta küll venekeelsed sõnad meelde jätta, aga kirillitsa tähekujusid mitte. Nende jaoks tekitas ta endale seosed. Sõna Здравствуйте jättis ta meelde selle käsitsi kirjutatava kirjapildi järgi – nii et algusse tuli 3g ja samas vaimus edasi.

Seoseid võib luua ka ruumi abil. Kord aitasin lapsel luuletust pähe õppida. Käisime köögis ringi ja ma seostasin iga rea mõne sealse esemega. Tal jäi meelde: laua juurest tuli üks rida, järgmine siis, kui läksime ja tõmbasime sahtli lahti...

Seoste loomine ongi olulisim mälutehnika. Siin on oma konks – seos peab olema inimese enda loodud. Seega võime vanematena lapsele küll tähendusi pakkuda, aga need ei pruugi tema varasema infoga seostuda ega pähe jääda.

See, et lastel koolis õpitav meelde ei jää, tuleb aga sageli mitte seoste, vaid huvi puudusest. Kool on paraku paljudele lastele peab-tegevus, mitte tahan-tegevus. Kuna meeldejätmine algab tähelepanu koondamisest ehk huvist, varisebki juba eos kokku võimalus, et midagi meelde jääks.