Kuidas laps targemaks muuta: 10 teaduslikult tõestatud sammu
Teadlased on uurinud, mis teeb lapsed õnnelikumaks, millist tüüpi vanemad on parimad või millised asjad pereelu rõõmsaks muudavad. Aga mis lapsed targaks teeb – beebist kuni teismeliseeani? Nüüd on teadlased ka sellele küsimusele vastuse leidnud.
Muusikatunnid. Asi on lihtne ja selge – uuringud tõestavad, et muusikatundides osalemine muudab lapsed targemaks.
Kontrolligrupi lastega võrrelduna oli muusikatunnis käijate IQ kõrgem. Vahe oli küll suhteliselt väike, kuid see üldistus, kui võeti kokku IQ-testi alatestide tulemused ja hinnati standardiseeritud meetodil akadeemilisi saavutusi.
Tegelikult aitab muusika õppimine mitte ainult noori, vaid ka vanemaid inimesi, andes neile klassiruumis õppimisel eelise. Isegi vanaemadele, nagu tõestab Northwesterni ülikooli uuring. Väheneb ka vananemise kahjulik mõju.
Loll sportlane on müüt. Sportlased on lollid, sest nad veedavad rohkem aega staadionil kui raamatukogus. Mis aga juhtub, kui innustad last jagama oma aega kahe tegevuse vahel võrdselt?
Head vormis olemine suurendab õppimisvõimet. 2007. aastal leidsid Saksa teadlased, et inimesed õppisid uued sõnad pärast trenni selgeks 20% võrra kiiremini kui enne treeningut. Ning õppimiskiirus oli standardiseeritud tasemetega kooskõlas.
Juba ainuüksi kolm kuud treeninguid suurendas verevoolu aju nendes osades, mis vastutavad mälu ja õppimise eest 30% võrra. Väike grupp inimesi tegi selle uuringu raames kolm kuud trenni ning seejärel nende aju pildistati. Teadlased täheldasid kapillaaride mahu suurenemist 30% võrra mälu eest vastutavas hippokampuse piirkonnas, see on tõesti väga märkimisväärne muutus.
Ära loe lastele ette, loe koos nendega. Su väiksem laps õppis just äsja lugema? Ära luba tal vaid pilte jõllitada sel ajal, kui sina raamatut ette loed.
Pööra tähelepanu sõnadele: loe mitte neile ette, vaid koos nendega. See aitab kaasa laste lugemisoskuse edenemisele. N-ö jagatud lugemine arendab lugemisoskust ja lugemise strateegiat ning tuleb kirjanduslikust tekstist arusaamisel kasuks isegi puuetega laste puhul.
Vähene uneaeg muudab lapsed lolliks. Üks unetund vähem toob kuuenda klassi lapse aju neljanda klassi õpilase tasemele. Ehk teisisõnu on ühe unetunni kaotus kognitiivse küpsuse ja arengu suhtes võrdne kahe aastaga.
Kui palju uni laste hindeid mõjutab?
Teismelised, kes saavad tavaliselt A-sid, magavad keskmiselt 15 minutit kauem kui need, kes saavad enamasti B-sid. Viimased omakorda jällegi magavad 15 minutit kauem kui C-de saajad jne. 3000 lapse uurimisel kogutud andmed on peaaegu täiuslikud näitlikustamaks une ja tarkuse seost. Tegemist on küll keskmistega, kuid lisaks toetavad neid tulemusi kaks muud uuringut. Jah, 15 minutit loeb.
See, kui laps vähe magab, ei tee see teda mitte üksnes rumalamaks vaid ka paksuks, Loe SIIT!
IQ pole ilma distsipliinita palju väärt. Kui võrrelda asju elus edasijõudmise seisukohalt, siis on enesedistsipliin olulisem kui IQ.
Kümned tudengid tõestavad iga päev, et tahtejõud on üks tähtsamaid asju isikliku edu saavutamisel. Need, kelle tahtejõud on suurem, saavad klassiruumis tõenäolisemalt paremaid hindeid ning neile avanevad parimate koolide uksed. Nad puuduvad tundidest vähem, veedavad vähem aega televiisorit vaadates ning kulutavad rohkem aega kodutööde tegemisele. Väga kõrge enesedistsipliiniga täiskasvanud ületavad oma impulsiivsemaid kaaslasi iga akadeemilise näitaja osas, kirjutavad teadlased. Seega võib jämedalt öelda, et enesedistsipliinil on akadeemilised tulemuste osas määravam roll kui IQ-l.
Samuti ennustab enesedistsipliin seda, millised õpilased aasta jooksul oma hindeid parandavad, IQ aga mitte … Tahtejõul ja distsipliinil on õpitulemustele suurem mõju kui intellektuaalsel andekusel. Hinnetel on enam pistmist kohusetundlikkuse kui toore tarkusega, ja seda ka töökohas saavutatud edu juures. Ning paljudes muudes elusituatsioonides, mis õppimise ega töötamisega seoses ei ole. Lisaks sellele, et kohusetundlikud inimesed saavad koolis paremaid hindeid, sooritavad nad vähem kuritegusid ning nende abielud kestavad kauem. Nad ka elavad kauem, ja mitte ainult seepärast, et nad ei joo ega suitseta. Neil on vähem insulte, vähem esineb ka Alzheimeri tõbe.
Mis on tulevikuks parim? Südikad lapsed!
Parim edu ennustaja ongi teadlaste arvates südikus, pühendumus pikaajalistele eesmärkidele.
Õppimine on aktiivne protsess. Väikeste Einsteinide ajutreeningust pole kasu. Vastupidi – on alust arvata, et see teeb lapsed hoopistükkis lollimaks.
Varases lapseeas (17-24 elukuud) läbi viidud ajutreeningul pole positiivset efekti lapse sõnavara arenemisele. Mõnesid lapsi selline treening aga lausa kahjustab. Lapsed, kes iga päev vaatasid tunni aja vältel kindlaid DVDsid, said hiljem keskmiselt kaheksast sõnast vähem aru, kui need, kes videosid ei vaadanud.
Tegelik õppimine ei ole mitte passiivne, vaid aktiivne protsess. Meie ajud on arenenud õppima asju tehes, mitte neist kuuldes. See on ka paljude oskuste puhul üks põhjusi, miks tasub 2/3 ajast kulutada enese testimisele teadmiste ammutamise asemel. See on kahe kolmandiku seadus. Kui sa tahad mingit teksti meelde jätta, siis on kasulik kulutada 30% ajast selle teksti lugemisele ning 70% testimisele, kas sul on tekst meeles.
Maiustused õigel ajal võivad olla head. Loomulikult on parem, kui lapsed söövad tervislikult. Uuringud näitavad, et tervislikult söömine teeb hinnetes vahe sisse. Kontrolltöö päeval peaks laps kindlasti hommikusööki sööma. Palju süsivesikuid, rohkelt kiudaineid, aeglaselt seeditavat nagu kaerahelbepuder, ütlevad teadlased. Kuid see, mida laps sööb nädal enne kontrolltööd, loeb samuti.
16 tudengit testiti tähelepanu ja mõtlemise kiiruse suhtes. Seejärel pandi nad viiepäevasele rasvarikkale ja süsivesikutevaesele dieedile (liha, munad, juust ja koor) ning testiti uuesti. Tulemused olid selgelt madalamad.
Alati on olemas ootused, kuid ükski laps ei söö kogu aeg tervislikult. Iroonia seisneb aga selles, et lapsed suudavad halba toitu süüa sageli just valel ajal.
Uuringud tõestavad, et kofeiin ja suhkur mõjuvad ajutegevusele ja õppimisele hästi. Mõlema puhul on vaja tähelepanuvõimet ja tööprotsessis olevat mälu, nii kofeiin kui glükoos suurendavad tähelepanuvõimet.
Potentsiaalseid preemiaid, mis lastele meeldivad, aga on veelgi. Kommid ja limonaad, kui neid tarvitada harva, on õppimise ajal kasulikumad kui puhkeajal.
Õnnelikud lapsed = edukad lapsed. Õnnelikumatest lastest saavad suurema tõenäosusega täiuslikud täiskasvanud.
Saavutustele pühendunud maailmas on õnn väga suur asi. Tavaliselt on õnnelikumad inimesed edukamad kui õnnetud, nii tööl kui armuasjades. Nende saavutatud tulemused on paremad, neil on paremad töökohad ning nad teenivad rohkem. Nad abielluvad tõenäolisemalt ning kui juba abielus, siis on oma kooseluga ka rahul.
Milline on esimene samm õnnelike laste kasvatamisel? Ole õnnelik lapsevanem.
Sõpruskond loeb. Vanemate geneetikal on lastele tohutu mõju. Aga kasvatusel? Mitte nii palju, kui arvatakse.
Intellektuaalsetelt võimetelt ja iseloomult on bioloogilised lapsed suhteliselt vanemate sarnased. Lapsendatud laste puhul on asi teistsugune. Nad lapsed pole iseloomult ega intellektuaalsetelt võimetelt sarnased vanematega, kes neid kasvatasid ja toitsid. Mis siis olulist rolli mängib? Seltskond.
Sõprade mõjust räägime tavaliselt siis, kui see on negatiivne ning palju harvem siis, kui positiivne. Kuid heas naabruskonnas elamine, tugevas koolis käimine ning hea sõprade ring mõjutavad last väga palju.
Tudengite hulgas on parimaks mooduseks oma tulemusi parandada on targa toanaabriga kokku kolimine.
Usu lastesse. See on väga tark nõuanne. Lapsed, kelle kohta õpetajatele oli öeldud, et nad on nutikamad, said paremaid tulemusi. Kusjuures valik tehti juhuslikult.
Allikas: bakadesuyo.com
