Lapse lasteaeda või hoidu minek on suur muutus kogu perele. Mida iseseisvam on laps, seda kergem on tal lasteaiaga kohaneda – lasteaias tuleb hakkama saada iseseisva potil käimise, söömise, riietumise, kätepesuga. Lapsevanem ei peaks muretsema, kui tema laps milleski abi vajab või kui mõni igapäevane toiming veel välja ei tule. Selleks ongi lasteaed – laps hakkab matkima teisi lapsi ning õpetajad on lasteaias selleks, et last hakkama saamises toetada.

Leian, et lasteaiapoolne nõue või eeldus, et laps kindlate tegevustega lasteaeda tulles hakkama saab, ei ole õigustatud. See tekitab ärevust lapsevanemas, kelle laps ei oska iseseisvalt süüa või potil käia. Mida rõõmsam ja rahulikum on vanem, seda kiiremini laps kollektiiviga harjub. Lapsevanem saab siiski oma last lasteaiaga kohanemisel oluliselt toetada, kui kõiki eneseteenindusega seotud toiminguid hakatakse harjutama enne suurt elumuutust. Mida rohkemaga saab laps enne lasteaeda minekut hakkama, seda turvalisemalt ja kindlamalt ta ennast uues keskkonnas tunneb ja kiiremini lasteaia või hoiuga kohaneb.

Kuidas õpetada last ise potil käima, lusikaga sööma, riietuma või lutist loobuma?

Interneti avarustest võib leida väga palju mõistlikke soovitusi ja nippe kõikide eneseteenindusega seotud toimingutega hakkama saamiseks. Tihti juhtub aga, et kogu kättesaadavas infotulvas unustavad vanemad märgata oma lapse valmisolekut ning kuulata iseennast, mis on aga peamine!

Kõiges, mis puudutab iseseisvat hakkamasaamist, kehtib reegel – mida varem me anname selleks võimaluse, seda parem ning seda vähem nippe edaspidi vaja läheb.

Potitamist võiks alustada juba enne, kui laps iseseisvalt potil istub – lapse saab tõsta poti või kraanikausi kohale. Edusamme saatku kindlasti positiivne tagasiside ja lapsega koos rõõmustamine. Mida varem anda lapsele ise võimalus lusikaga söömisega alustada, seda rutem ta seda tegema hakkab. Esialgu meenutab lusikaga söömine vanema jaoks rohkem kaost, aga lapse jaoks on see põnev mäng. Mida kõike ma selle lusikaga teha saan…! Jah, esialgu on lõputu koristamine iseseisvalt sööva lapse järelt tüütu, kuid see tasub ennast pikemas perspektiivis ära. Kõige olulisem on anda lapsele võimalus, olla tema toimetamiste juures kannatlik ja järjepidev ning varuda aega, aega ja aega.

Väikelapsed annavad meile enamasti ise märku, millal nad on valmis erinevate toimingutega algust tegema. Vanematena magame selle hetke tihti ise maha või vastupidiselt surume lapsele tegevust peale, kui ta selleks valmis pole. Võimatu on õppida stressirohkes olukorras.

Kui laps ei ole lasteaeda tulekuks eneseteenindusoskusi omandanud, on lapsele kindlasti abiks vanemate ja lasteaia tihe koostöö – samad ootused lapsele võiksid käia käsikäes.

Kuidas lapsele lasteaed meeldivaks muuta? Kuidas lapsevanem peaks lapsele lasteaeda tutvustama?

Üldiselt on nii, et lapse jaoks on lasteaeda tulek meeldiv, kui lapsevanem ise on oma suhtumises lasteaeda positiivne. Mõni vanem eelistab lapsele enne lasteaiateega alustamist maja ning rühma tutvustada, teine vanem ei pea seda oluliseks. Mõlemad variandid on head, kui vanem ise on selles veendunud, et nii on õige. Vanem võiks rohkem usaldada oma sisetunnet, soovi korral küsida võimalust lapsel lasteaiaga tutvumiseks.

Peredega tutvudes julgustan alati vanemaid, et nad tuleks suvisel perioodil lapsega meie õuele mängima – et tee lasteaeda oleks tuttav ja poolelijäänud mängud ootaksid ees. Laps võiks enne lasteaeda tulekut teada, et lasteaed on tore koht, kus saab iseseisvalt, teiste laste ja õpetajatega mängida.

Milliseid “vigu” lapsevanemad teevad, mis teevad lapsele lasteaiaga kohanemise keerulisemaks?

Kohanemisperioodil ja ka hiljem soovitan alati vanemale, et lahkumine oleks võimalikult kiire ja konkreetne. Laps peab teadma, et vanem läheb – kindlasti ei tohiks ema või isa lapse jaoks ära kaduda. Enne harjutamisperioodi võiks lapsele hakata lasteaiast rääkima. Kui lasteaeda mineku hetk on käes, peaks laps teadma, et on üks tore koht, kus laps saab iseseisvalt mängida ning varsti tuleb vanem talle järele.

Lahkumisel võiks vanem olla järeletuleku osas võimalikult täpne (tulen peale lõunasööki, peale magamist vms). Vältida võiks ütlust „ma lähen ära“, pigem kasutada „ma käin tööl ja tulen sulle järele“. Vanem võiks enda jaoks mõelda läbi, milline on parim moodus anda lapsele positiivne sõnum lasteaeda jäämise ning järeletuleku osas.

On loomulik, et kohanemise perioodil võib laps lasteaeda jäädes nutma puhkeda. Ka sellisel juhul võiks vanema minek olla kindlameelne – õpetaja saab lapsega hakkama, lohutab teda, suunab tähelepanu mujale. Reeglina kestab nutt vaid viivu. Lapsevanema kõhklev olek tekitab ebakindlust ka lapses. Vanema positiivne meelestatus ning rahulik ja kindlameelne olek on lapsele igati toeks.

Millised müüdid lasteaiaga harjutamisel kaasas käivad?

Ütlus, et kui ema käib lapsega hoius või aias kaasas, siis laps hakkabki arvama, et nad käivad siin koos, ei ole kuidagi moodi põhjendatud. Iga laps on piisavalt nutikas, saamaks varem või hiljem aru, et lasteaed on koht, kus käivad lapsed ja nendega mängivad siin õpetajad. Samuti ei usu ma sellesse, et mõni laps, kes on juba kohanenud, hakkab selle pärast nutma, et teise lapse vanem on lapsega koos lasteaiaga harjumas. Laps hakkab nutma lasteaias siis, kui ta ei ole veel ise lasteaiaga kohanenud.

Tahaks uskuda ja loota, et lapse lasteaiaga ja hoiuga harjutamise protsess liigub üha enam selles suunas, et harjutamise käigus arvestatakse lapse ja vanema eripäraga. Nagu kõiges muus, kehtib ka siin kuldne reegel – kui vanem on valmis, on ka laps valmis. Mõne vanema valmisolek ja arusaam, et laps ongi nüüd lasteaialaps, saabub lihtsalt hiljem. Lapse- ja perekeskne lasteaed või hoid arvestab sellega.

Kuidas peale suvevaheaega last taas lasteaiaga harjutada?

Suvi on enamasti puhkuste aeg. Ka lasteaialaps vajab suvel lasteaiast puhkust. Reeglina on kollektiivis veedetud päevad lapsel tunni võrra pikemad, kui vanematel tööl olles. Lasteaiaga harjunud lapse jaoks on lasteaias mängimine kindlasti lust ja rõõm, aga päev suures kollektiivis on väsitav.

Suvevaheajalt tulles, nagu ka muudel juhtudel pikemaajaliselt lasteaiast eemal olles, võiks vanemad arvestada, et lasteaiaga uuesti harjumine võib võtta aega. Enne lasteaeda naasmist võiks last hakata harjutama mõttega, et varsti ootavad kõik põnevad tegevused ja mängukaaslased koos õpetajatega teda lasteaeda. Võimalusel võiks lapsele teha esialgu pisut lühemaid päevi või vaba päev nädalas. On lapsi, kes ei vaja lasteaeda naastes kohanemiseks aega. Samas, ka täiskasvanul võib peale pikemat puhkust töölainele saamine pisut aega võtta. Laps ei erine siinkohal täiskasvanust.

On hea taastada enne lasteaeda minekut sealne päevarütm – korrigeerida une- ja söögiajad. Kui laps on pigem raskesti kohanev, võiks meenutada lapsega lasteaias toimunud sündmusi ja tegevusi, mis on andnud hea emotsiooni. Vanema positiivne meelestatus on lapsele kollektiiviga taasliitumisel kindlasti abiks.

Kokkuvõtteks soovitan igal vanemal kuulata ennekõike oma last ja iseennast. Lasteaiaga seonduvas võiks kindlasti usaldada sealseid professionaale, kuid pidada ka meeles, et lapse kasvatamine ja õpetamine on ennekõike lapsevanema vastutus. Lasteaed toetab pere sellel põneval teel – usaldussuhte loomine lasteaiaga on aluseks lapse lasteaiaga kohanemisele ja hea koostöö sünnile.

Lasteaed ja lasteklubi Väike Päike ning sealsed õpetajad ja spetsialistid mängivad lastega ning annavad lastevanematele nõu 21. juulil Pärnu Rannapargis toimuva Rõõmsate Laste Festivali beebi- ja väikelapse alal. Loe rohkem siit: www.lastefestival.ee