Kuidas toetada häbelikku last?

Enamik lapsi suudab õppida oma ärevusega toime tulema nii, et nad saavad teiste inimestega suhelda, liituda uute gruppidega ning enda eest seista. Nad vajavad vaid veidi lisatuge. Kusjuures ligikaudu pooled täiskasvanutest peavad ennast häbelikuks ja paljud ütlevad, et nad olid lapsena häbelikud. Ja need täiskasvanud ei tunne ennast täna sotsiaalselt ebakindlalt, vähemalt enamasti. Nad on leidnud enesekindluse, et nad tulevad toime paljudes olukordades, millesse nad satuvad.

Mis on siis parim viis oma last toetada, et ta tunneks ennast suhtlusolukordades mugavamalt?

1. Toeta oma last, märgates tema vajadusi ja vastates nendele.

Tundlikutest beebišimpansitest, kes anti hoolitsevate emade kasvatada, arenesid oma grupi juhid, samal ajal kui sama tundlikud õed-vennad, keda kasvatasid keskmised emad, kasvasid ärevateks ja hirmunuteks. Vajadustele reageeriv vanemlus aitab väikestel õppida ennast rahustama ja oma reaktsioonidega toime tulema. See lubab neil kasutada oma tundlikkust väärtusena, kuna nad saavad vastata paremini oma eakaaslaste vajadustele ning paremini lahendada grupis tekkivad olukordi.

2. Ela kaasa oma lapse muredele ning väldi tema häbistamist.

Mõista, mida ta tunneb, ilma negatiivse hinnanguta, aita tal tunda end endana paremini. Kui vanem tekitab lapses tunde, et lapsel on midagi viga, siis see paneb last ennast halvemini ja ebakindlamana tundma. Lapse mõistmine aitab tal arendada empaatiat, mis aitab kaasa tema sotsiaalsetele oskustele ja aitab tal teistega kontakti saada.

3. Mudelda enesekindlat käitumist teiste inimestega suheldes.

Lapsed õpivad meid jälgides. Ole ise võõraste vastu sõbralik, paku abi ja näita üles oma vaba hoiakut erinevates suhtlemisolukordades.

4. Õpeta oma lapsele põhilisi suhtlemisoskusi.

Lastele saab õpetada silmsideme loomist, käesurumist, naeratamist ja viisakat igapäevavestluses osalemist. Mõelge välja erinevaid suhtlemisoskuste mänge ja harjutage kodus.

5. Aita oma lapsel õppida, kuidas leida sõpru.

Tehke rollimänge, kuidas mänguplatsil teistega ühineda, ennast peol tutvustada või kutsuda kedagi endale külla mängima. Lapsed, kes on edukad gruppidega ühinejad, tavaliselt esialgu vaatlevad ja leiavad siis viisi, kuidas grupiga ühineda, mitte lihtsalt ei trügi sisse. Abi on raamatute lugemisest, mis õpetavad suhtlemisoskusi ning rollimänge.

6. Õpeta last väljendama oma vajadusi ja enda eest seisma.

Kõik lapsed vajavad enesekindlust, et nad suudavad tulla toime olukordadega, kui vanemaid parasjagu ei ole. See on eriti oluline siis, kui eakaaslased narrivad või kiusavad. Rollimängude läbiviimine on üks olulisemaid viise oskuste õppimiseks, mäng aitab vähendada ärevust ja raamatute lugemine ja lapsega arutamine, et mida tema selles olukorras teeks, on oluline, et leida need viisid, kuidas oma last aidata.

7. Ära sildista last häbelikuks.

Selle asemel teadvusta tema mure ja anna talle kindlust, et ta saab oma hirmudest üle. Näiteks: „Vahel võtab uute olukordadega kohanemine aega. Kas sa mäletad Kristjani sünnipäevapidu? Kuidas sa hoidsid mul mängude ajal alguses käest kinni? Ja juba varsti oli sul teiste lastega väga lõbus mängida.

8. Õpeta oma lapsele efektiivseid strateegiaid suheldes tekkivate ebameeldivate tunnetega toimetulekuks.

Rusikareegel on üldiselt aktsepteerida väljalöönud ärevust kui normaalset elu osa, mis mõjutab enamusi inimestest. Kinnita endale, et sa oled sellegipoolest okei ja vii fookus millelegi muule kui endale. Näiteks, meenuta oma lapsele, et ta ei pea olema huvitav, lihtsalt huvitatud ja õpeta talle, kuidas teistelt lastelt küsimusi esitada ja kuidas kuulata nende vastuseid:
Kui sa tunned ennast täna peol  ärevalt, siis mida sa võiksid teha, et tunda ennast paremini? Kas sa võiksid hoida mõne sinu koolist pärit lapse lähedale? Kas sa võiksid pakkuda ennast appi jooke jagama? Mida sa võiksid teiste lastega rääkida?
Kui laps teab, et ta saab hakkama erinevate üleskerkivate probleemidega, tunneb ta ennast rohkem valmis uute kogemuste vastuvõtmiseks.

9. Loo lapsele iga päev võimalusi suhelda teiste lastega.

Sotsiaalselt ärevad lapsed vajavad puhkust suhtlusest, eriti juhul, kui nad on introvertse loomuga. Ja samas vajavad nad ka võimalusi, et harjutada oma sotsiaalseid oskusi. Pea meeles, et mõistmine ei tähenda seda, et oled liiga kaitsev. Tunnusta last iga sammu eest, mida ta isekeskis ette võtab.

10. Ära sunni last esinema.

Mõned lapsed naudivad naljade rääkimist või oma uute oskuste vanaemale näitamist, aga paljud lapsed ei salli seda üldse. Tunne oma unikaalsest lapsest rõõmu ilma, et paneksid teda tundma, et teda hinnatakse ainult siis, kui ta esineb.

11. Õpeta oma lapsele, et üks hea sõber on väärt rohkem kui mitu tuttavat.

Mõned vanemad muretsevad, et nende laps ei ole pidudel tähelepanu keskmes. Oluline on see, et sinu laps on kontaktis, et tal on kellegagi rääkida või keegi, kes tahab temaga vahetunnis rääkida. Pole oluline omada palju sõpru, pigem mõned tõeliselt head.

12. Ära lisa ärevust sellega, et õpetad lapse võõraid inimesi kartma.

Selle asemel õpeta lapsele, et ta peaks alati olema sinuga, õpetajaga või usaldusväärse lapsehoidjaga. Kui täiskasvanu on temaga, ei pea laps võõraid kartma. Kui ta on piisavalt vana, et koolist üksinda koju jalutada, saad sa alustada vestlustega, kuidas ennast üksi hoida ja turvaliselt käituda.

13. Kui su laps tundub üldiselt kartlik, siis arvesta, et temas on mõned pisarad ja kartused, mida oleks vaja väljendada.

Kui lapsed kogevad midagi hirmutavat ja ei tunne ennast sel hetkel turvaliselt, siis surutakse hirmud alla. Sellest võib mõelda näiteks nii, et tunded pannakse „seljakotti“, et nendega hiljem tegeleda. Probleem on selles, et inimesed ei ole üldiselt oma hirmudele avatud ning need pisarad ja hirmud jäävad inimese sisse. Kuid kuna keha teab, et neid tundeid peab tundma, et nad ära läheksid, siis püüavad need alati pääseda pinnale. Lapsed, kes püüavad oma tundeid vaka all hoida, muutuvad üldiselt kartlikuks ja isegi paindumatuks. Kui see kõlab sinu lapse moodi, siis anna talle võimalusi igapäevaselt itsitada, mängides mänge, mis on hirmu piiri peal – näiteks tagaajamine. See võtab ärevust vähemaks. Ja kui ta tunneb ennast piisavalt turvaliselt, et lasta nendel hirmudel pisarateks saada, siis tervita seda omalt poolt. Nii saab su laps olla vähem hirmul ja rohkem paindlik.

Artikkel on avaldatud koostöös perekeskusega Sina ja Mina www.sinamina.ee.