Iga terviserikke parim ennetaja on paljuräägitud tervislik eluviis – piisavalt liikumist, und, mitmekesist tervislikku toitu. Eelistada tasuks isetehtud kodutoitu, vältida säilitus- ja värvaineid, kahjulikke E-aineid, kemikaalidega töödeldud puu- ja köögivilju. Neid juhiseid järgides on võimalik ennetada viirushaigusi ja vahel eemale peletada ka raskemaid tõbesid.

Kust see tõbi tuli?

Viiruse saamiseks piisab, kui keegi räägib, aevastab või köhib. Pisikud võivad lennata niiviisi kuni viie meetri kaugusele. Nakkuse võib saada lisaks koolile või lasteaiale ka kauplusest, bussist, laste mängutoast, külaskäigult sõbra juurde. Kui nina juba tilgub ja valus on neelata, tuleks välja selgitada, kas tegemist on viirus- või külmetushaiguse või mõne muu tervisehäda sümptomitega. Lastel võib nohu teket soodustada ninaneelus olev adenoid ja selle põletikuline suurenemine. Siis võib viirushaigus kergemini külge hakata.

Kui ninast tulev eritis on vedel, nohuga kaasnevad silmade kipitus ja sügelus ning nohu tekib alati samal aastaajal või kohas, on tõenäoliselt tegu allergilise reaktsiooniga. Viiruslikku nohu iseloomustavad vesine või limajas eritis ninast, nina­limaskesta punetus ja turse ning ül­dine halb enesetunne. Sageli esinevad ka palavik, neelupunetus jt ta­valised viirus­infektsioonidele omased sümptomid. Teisel-kolmandal päeval muutub ninast tulev eritis paksemaks, neljandast päevast alates võib lima olla mädane.

Köha on aga organismi normaalne kaitserefleks, mis kaasneb erinevate haigustega. Seetõttu tasuks enne köha ravimist kindlaks teha, millest see on tingitud. Äge köha saab tavaliselt alguse viiruslikust või bakteriaalsest infektsioonist, harvem võõrkeha sat­tumisest hingamisteedesse.

Tahan ruttu terveks saada!

Antibiootikumid viiruse vastu ei aita. Viiruslik nohu on iseparanev haigus, mille kestus sõltub antikehade tekke kiirusest organismis. Tavaliselt vältab see 7–10 päeva. Kõige paremini aitab põletikuliste hingamisteede korral füsioloogilise lahuse või veeaur. Lihtsaim on auru teha apteegis müügil olevate spetsiaalsete inhalaatoritega. Ka saab auru teha aroomiteraapias kasutatava õlilambi või kuumaveeanuma abil. Lapsed ei tohiks kuuma auru hingata käteräti all, et vältida näo, silmade ja hingamisteede kõrvetust. Parem on protseduur ette võtta väikses ruumis, näiteks vannitoas.

Väikelastele sobib vaid vee või füsioloogilise lahuse aur. Täiskasvanud võivad vette tilgutada ka eeterlikke õlisid, näiteks eukalüpti-, teepuu-, männi-, nulu-, piparmündi- või lavendliõli. Selline ravi toimib kõige paremini, kui teha auru iga paari tunni tagant.

Üks väheseid apteegitooteid, mi­da ka väikelastel võib nohu korral kasu­ta­da, on soolane merevesi. Sellega lopu­tatakse nina, vähendamaks hingamis­takistust. Samuti võib soolase veega punetavat kurku kuristada. Ninatilku tuleks panna alles siis, kui nina on loputatud. Alla kaheaastastel ninna pihustatavaid ravimeid tarvitada ei soovitata. Imikute tarvis, kes ise nuusata ei oska, müüakse ninapumpasid.
Apteegist leiab nohu vastu ka eri­nevaid tablette, tilku, salve ja aero­soole. Sobivaima võiks välja valida arsti abiga.

Looduslikest ravivahenditest aitavad nohu ja köha korral taldade määrimine hanerasvaga ja sinepijalavannide tegemine. Täiskasvanutele ja suurematele lastele võib panna rindkerele pipra- või sinepiplaastri. Vaid kõrge palaviku korral kuum aur, jalavannid ja plaastrid ei sobi.

Apteegis on müügil ka köhasiirupeid ja -lahuseid. Lastele köharohtu andes tuleb järgida annustamisjuhist. Tavaliselt sõltub annus vanusest, aga päris pisikestel vahel ka kaalust. Looduslikest preparaatidest on imikutele sobiv luuderohu baasil valmistatud Prospan.

Alla kaheaastastele ei tohi ilma arstiga nõu pidamata anda ühtegi köha pärssivat ainet. Köharohtu ostma minnes tasuks üldse arstiga aru pidada. Näiteks köhapärssijate ja rögalahtistite kombinatsioonid on üldiselt vastunäidustatud ning vahel võib neist olemine veel kehvemaks minna.

Allikad: lastearst Anne-Kristi Uuli, perearst Triinu-Mari Ots, www.pere­arstikeskus.ee