Laps räägib vastu? Väga hea — las räägib!
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Kui vaadata lühiajalises vaates, siis pakub selline laps emale-isale tõesti võimaluse olla uhke selle üle, et ta on hästi kasvatatud ja allub vanematele.
Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb. See võib küll olla lapsevanemale tüütu, ärritav ja väsitav, kuid see on hea märk sellest, et laps julgeb ning saab oma arvamuse välja öelda. Kui vanem lapse argumendid huvitatult ära kuulab, teadmiseks võtab ning neid võimalusel ka arvestab, siis tajub laps, et ta on oluline ning tema seisukohti peetakse tähtsaks. Lapse enesehinnang muutub iga taolise vaidlusega tugevamaks. Lapsevanematena võiks meile olla eesmärgiks just nimelt see, et lapsest kasvaks enesekindel, julge ja end väärtustav inimene.
Seega, vastu rääkimist võiks hoopis julgustada ja soodustada. Siin veel mõned aspektid, miks vaidlemine hea on:
- Kui ema-isa austavad lapse seisukohti, õpib ka laps austama ümbritsevaid inimesi ning õpib, et igaühel on õigus oma arvamusele. Küll aga peaks lapsele õpetama, kuidas vaielda teisi austaval ja arvestaval moel. Vanem võiks juhtida lapse tähelepanu, mil viisil seda teha ning olla ise eeskujuks.
- Vastu vaieldes õpib laps oma seisukohti kaitsma ja veenvalt argumenteerima, areneb intelligentsus, võime oma mõtteid väljendada ja probleemi mitmest vaatenurgast analüüsida.
- Vaidlemine toetab lapse loomingulisust. Kui ollakse oma seisukohad avaldanud, siis võiks järgneda mõlemale poolele sobivate lahenduste pakkumine, mis soodustab väljendusjulguse ning kreatiivsuse arengut.
- Vaieldes ja väideldes õpib laps oma emotsioone reguleerima. Poolt- ja vastuargumentide ratsionaalne analüüs hoiab ära negatiivsed emotsioonide möllu (mõistus domineerib tunnete üle) ning hilisema trotsi langetatud otsuse üle.
- Laps kogeb, et ka vanematel ei ole alati õigus. Tulemuseks on see, et ta julgeb seada autoriteete kahtluse alla ja ei usalda neid pimesi, et laps mõtleb pigem oma peaga, mitte ei kuuletu automaatselt.
Kokkuvõttes, kohelge last nagu võrdväärset partnerit ning ta üllatab teid oma arukuse ja mõistlikkusega. Selle asemel, et soovida sõnakuulelikke lapsi, võiks soovida rohkem viljakaid vaidlusi!
Agne Vilt on Perekeskus Sina ja Mina e-nõustaja ja nõustaja. Vastuvõtule saab soovi korral registreeruda siin.
