Koolitusi läbi viima valiti kohalikest omavalitsustest Haljala, Viljandi, Orissaare, Keila, Kuressaare, Kohila, Saku, Tamsalu, Põltsamaa, Võru vald, Antsla, Võhma, Narva, Sillamäe, Tapa ja Kunda. Kokku korraldatakse neli vene- ja 12 eestikeelset koolitust. Lapsevanemaid kutsutakse koolitusele kohaliku lastekaitsetöötaja või lasteaedade-koolide kaudu.

Imelised aastad

„Imelised aastad“ (ingl k The Incredible Years) on tõenduspõhine vanemlusprogramm, mida on rakendatud juba ligi 30 riigis. “Imelised aastad” koolituste eesmärk on lastevanemate vanemlike oskuste suurendamine ning vanema ja lapse suhte parandamine. Omandatud oskused aitavad ennetada laste käitumisprobleeme ning pikemas perspektiivis vähenevad agressiivne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja muud sotsiaalsed probleemid.

Uuringud üle maailma on tõendanud programmi positiivset mõju vanemate ning laste oskuste ja käitumise muutumisele ning vaimsele tervise paranemisele. Ka Eestis tehtud pilootkoolituste mõju-uuringutest selgus, kui enne koolituse algust märkis 48 protsenti lapsevanematest, et lapse käitumine tekitab nendes stressi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 12 protsenti.

Tagasiside põhjal on osalejad olnud koolitamisviisiga rahul ja soovitaksid koolitust kindlasti ka teistele lastevanematele. 

Vanemad on pärast koolitust leidnud järgmist

Tegevused kulgevad kiiremini, koordineeritumalt ja ilma jonnita. Laps teab, kuidas asjad käivad, on sõnakuulelikum ja saab paremini aru. Lapsega saab asju kokku leppida ja koostööd teha. Kasvanud on üksteisemõistmine. Laps on rahulikum ja rõõmsam ning oskab oma käitumist paremini reguleerida. Vähem on nutmist, virisemist ja agressiivset eneseväljendust. Laps on iseseisvam, avatum ja julgem. Laps räägib rohkem oma tunnetest. Paranenud on eneseväljendusoskus ja sõnavara. Paranenud on läbisaamine õdede-vendadega ja käitumine lasteaias või koolis. Suurenenud on lähedus- ja kindlustunne

Lapsevanemad täitsid koolituse eel ja järel ka ankeedi enda vanemliku stiili kohta. Vanem hindas erinevate väidete alusel, millise käitumise poole tema reaktsioon kaldub, kui laps on ennast halvasti üleval pidanud. Väidete põhjal arvutati kolm erinevat skoori – sõnaohtrus (rohke rääkimine ja selgituste nõudmine), ülereageerimine (ärritumine, agressiivsemad reaktsioonid), vähene kindlameelsus (järjekindlus ja konkreetsus kasvatusmeetodite rakendamisel).

Kõigi skooride osas olid koolituse lõpuks toimunud olulised positiivsed muutused:

Paranenud on oskus enda reaktsioone jälgida ja juhtida. Vanem on rahulikum, konkreetsem ja järjekindlam. Vähem asju häirivad või tekitavad muret. Keskendumine positiivsele, mitte negatiivsele. Vähem kamandamist, domineerimist ja hääle tõstmist. Suurenenud on enesekindlus lapsevanemana ning paranenud oskused lapse suunamisel. Vanem paneb oma lapse käitumist ja soove rohkem tähele. On õppinud last kuulama ja dialoogi pidama. Mehe poolne huvi ja seotus laste kasvatamisega on suurenenud ning ta suhtleb lastega rohkem. Terve pere teeb rohkem koostööd, veedab rohkem aega koos ja on tasakaalukam.

Mida vanemad veel arvavad?

"Praegu ma tunnen, et meil on palju lihtsam. Meil on nüüd palju vaiksem korteris. Varem laps karjus, mina karjusin. Mitte midagi meil ei töötanud. Nüüd on peres karjumine väga haruldane nähtus."

"Tänu kursustele hakkasin rohkem leidma lapsega ühist keelt. Õppisime paremini kokku leppima ja ta muutus tähelepanelikumaks. Kui ta varem oli väga motoorne, siis nüüd ta kuulab, mida ma talle ütlen, reageerib, kui ma teda kutsun, täidab minu palveid. Ja ma ei räägi temaga enam käskivas toonis."

"Mina sain ka palju järjekindlamaks. Varem ma andsin tihti igale jonnile järgi ja ei olnud endal seda püsivust. Nüüd olen palju rahulikum. Kokkuleppeid sõlmin temaga. Ja just see konkreetsus. Kõik reeglid on paigas ja on nii nagu mina ütlen."

"Kui sina seisad jalgel on lapsel ka parem. Varem oli situatsioone, kus ei teadnud, mida teha. Nüüd ma üldiselt tean, mida teha. Niiöelda vundament on jalge all."

"Pole vaja lapsi muuta, vaid ennast, enda käitumist. See on järjekordne samm – enda tundmine ja enesekontroll. Seda ei ole vaja ainult lastega, vaid elus üldse."

Tõenduspõhise vanemlusprogrammi pilootprojekt toimub Eestis 2013.–2017. a Euroopa Majandus-piirkonna toetusprogrammi „Riskilapsed ja -noored” raames