Enamik imeelukatega pakendites hommikusöögihelbeid või müslisid, mis mõeldud just lastele, on kas suhkruglasuuris või mees mooritud. Mis teeb 3–7 tee­lusikatäit lisasuhkrut portsjoni kohta. Nii on lapse päevane suhkrukogus juba hommikusöögiga ületatud.

Rääkimata neist esmapilgul ter­vislikest kohupiimakreemidest, kohukestest, mahladest ja jogurtitest, mille suhkrusisaldus pole määratud. Pluss kõik erinimelised magusained, mida maitse parandamiseks on lisatud saiale, ketšupile jm. Pole siis ime, et tänapäeva lastel soolase isu napib.

Varjatud suhkur

Koolieeliku päevane energiavajadus sõltub lapse soost, vanusest, kehamassist ja füüsilisest aktiivsusest. 3–6aastastel tüdrukutel on energia­vajadus kuni 1630 kcal päevas ja poistel kuni 1770 kcal. Tasakaalus­tatud toit peaks andma nii valke, rasvu, süsivesikuid, mineraalaineid kui ka vitamiine.

“Lapse päevasest toiduenergiast 55–60% peaks tulema süsivesikutest, mille põhiülesanne on tagada organismile piisav energiakogus,” ütleb lastearst Reet Raukas. Kahjuks ei tule need süsivesikud koolieelikute ööpäevases toidus sageli mitte liit­süsivesikutest või tärklisest, vaid pigem puhtast valgest suhkrust.

Lastearsti sõnul näitavad seda arenenud riikides, nagu Suurbritannias ja USAs, tehtud uuringud. “Suhkrutest 2/3 on toidu maitsestamiseks lisatud suhkrud, mitte puu- ja köögiviljades ning teistes toiduainetes leiduvad suhkrud,” kommenteerib ta. 20% laste ööpäevasest energiast on pärit toidule lisatud “nähtamatutest” suhkrutest.

Kui toit sisaldab toiduainetes endis naturaalsel kujul leiduvaid suhkruid, on lastel tervis tugevam ja kehakaalu probleeme ei teki. Just lisatud suhkur põhjustab tihti ülekaalulisust.

Magus ainult puuviljadest

Anu Kuusmaa, kolmese Lisette ja kahese Ralfi ema, tunnistab: “Olen alati üritanud laste maiustamist piirata. Mulle tundub, et kui ma seda ei teeks, oleksid nad lahkesti nõus ainult magusast toitumagi.”

Lastearsti sõnul on magusaisu lastel kaasasündinud. “On tehtud uuringuid, mille käigus on leitud, et juba vastsündinu eelistab maitsetest magusat. Kuid mingil määral on magusa tarvitamine ka koduse kasvatuse küsimus.” Esimesel eluaastal hoidis Anu lapsi suhkruga valmistatud toitudest-jooki­dest täiesti eemal. Magus tuli ainult puuviljadest. Kooki said mõlemad esimest korda 1. sünnipäeval.

“Nüüd on nii, et tavalisel päeval saavad nad magusat ühel-kahel toidukorral,” räägib Anu Kuusmaa. “Esiteks lasteaias, teiseks teen õhtul tihti kergema söögi kohupiima või jogurti, vahel puuviljade baasil. Samas hoian suhkruga madalat profiili ja mõnikord tuleb nüüdki kogu magus ainult puuviljadest.”

Teine lugu on külaskäikude ja sünni­päevadega. “Kuna mõlemad lapsed olid väiksemana kakao suhtes allergilised, üritan neid šokolaadist eemal hoida. Jõulude ajal saadud kommi­pakid ei jätnud aga erilist valikut. Kuu aega said lapsed ka ühe šokolaadikommi päevas. Nüüd
saavad nad ehk ühe kommi nädalas,” sõnab ema.

Ei karastusjookidele!  Aga mahlale?

Magusaid mahlu Ralf ega Lisette iga päev ei joo, pigem piima või vett. Limonaade pole neile aga üldse tutvustatud. “Selle eest olen endale tänulik. Mulle tundub, et üleliigset suhkrut (ja ka kaloreid) annavad eriti salakavalalt just joogid,” lausub ema.

Ka lastearst on sama meelt. Kooli­eelikule ei pruugiks karastusjooke üld­se pakkuda. Need on valmistatud suhkrust või kunstlikest magusainetest ja neile on lisatud toiduvärve, mis võivad lastel põhjustada käitumishäireid.

Lapse magusavajaduse võiks katta puuviljadega, kus lisaks suhkrule on ka vitamiine ja mineraalaineid, leiab arst. “Mahla võiks anda lapsele klaasitäie päevas, suurema koguse puhul on kõht täis ja laps ei söö muud toitu,” lisab ta.

Mahlad on uuemal ajal järjest rohkem hakanud jookide nimekirjast liikuma toitude nimekirja. Enamik paki­mahlu on valmistatud kontsentraadist ning neile on lisatud määratlemata hulk suhkrut. Lihtsam on pakenditelt leida soola- kui suhkrukogust.
Janu kustutamiseks on parim puhas vesi. Kui anda mahla, võiks selle veega lahjendada. Täismahla päevane sobiv kogus lapsele on 1 dl.

Šokolaad värvilistest kommidest etem

Maiustustest tasub dr Raukase sõnul eelistada poetortidele ja -saiadele isetehtud kooke-magustoite, milles saab reguleerida suhkru- ja rasvasisaldust. Umbes pool tundi pärast maiustamist oleks kasulik ka hambaid puhastada.

“Maiustamist päris ära keelata on vale,” tõdeb arst, “kuid maiustusi tuleks anda pigem vähe ja siis, kui need kõige vähem isu rikuvad, näiteks pärast põhisöögikorda.”

Kommidest soovitab ta eelistada šokolaadikomme või lihtsalt šokolaadi, milles on ka magneesiumi, rauda ja vaske. Eriti hea antioksüdant on tume šokolaad. “Paljud värvilised kommid pole ju muud kui suhkur, millele on lisatud maitse- ja värvaineid. Seega peaaegu puhas keemiatööstuse toodang,” tõdeb lastearst.

Suhkrulaks, selge see!

Kord suvel, kui mu laps pistis nahka kiiskavates neoonvärvides mahlapulga, muutus ta täielikuks elektrijäneseks ja muudkui tormas-ronis ringi. “Suhkrulaks!” ütlesid kogenud lapsevanemad. Tavaliselt näeb seda ka sünnipäevadel.

“Teaduslikult pole sellele kinnitust,” märgib lastearst. “Võib ju mõelda, et suurem suhkrutarbimine tõstab veresuhkru taset ja seetõttu on laps erutatum. Misjärel asub tegevusse insuliin, et korrigeerida kõrgemat suhkru­taset. Hoidmaks seda liiga madalale tasemele jõudmast, asub tegevusse ka adrenaliin, mis võib taas lapse energilisust suurendada. See skeem on teoreetiline, kuid lõplikult pole seda ka ümber lükatud.”

Ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire puhul pole meditsiinilist tõestust, et suhkrute vähendamine või eiramine aitaks seda seisundit ravida, nendib arst. Pigem on küsimus selles, et kommides ja karastusjookides on alati ka toidulisandeid, näiteks toiduvärve, mis väikelapsel võivad kutsuda esile käitumishäireid.

Niisiis pole suhkur ise just kurja juur, tal on lihtsalt kehvad sõbrad. Muidu tasub aga laste hea tervise nimel ikka jälgida, palju nad suhkrut saavad.

Palju magusat võiks saada 3–6aastane laps?

Eesti ametlike toitumis- ja toidu­soovituste (2006) alusel võiks kooli­eelik päevas saada 2–4 portsjonit puuvilju ning 0,5–2 portsjonit suhkrut, maiustusi ja karastusjooke.

Puuviljade-marjade rühmas on 1 portsjon:
• 100 g värskeid puuvilju või marju
• 15 g kuivatatud puuvilju või marju
• 1 dl täismahla
• 2 dl nektarit.

Suhkru, maiustuste ja karastus­jookide rühmas on 1 portsjon:
• 2 tl mett või moosi
• 2 tl suhkrut
• 10–15 g küpsist
• 10 g šokolaadi
• 1 dl limonaadi või mahlajooki.

Valge suhkur ei tohiks ööpäevasest toiduenergiast anda rohkem kui 10%. Suhkru kogus võiks olla umbes 40 g ööpäevas.
Allikas: dr Reet Raukas

Kelmiküla lasteaed: popid on smuutid, kamakreem ja puuviljakokteilid

Kui vanemad ostavad magusat pigem spontaanselt, siis lasteaed jagab seda kainelt toidukordade vahel. Tervisliku toitumise koolitusi korraldava Kelmiküla lasteaia majandusjuhataja Inga Saarepere (pildil) ütleb, et toitumisnõuded on neil määrustega sätestatud, kuid vaja läheb ka leidlikkust menüü koostamisel.

“Meie koostame menüü kaheks nädalaks ja kontrollime, et see oleks tasakaalus. Kindlasti on päevi, mil magusat on enam, kuid järgmisel päeval tõmbame tagasi. Toitumist tuleb vaadata tervikuna. Mures tuleb olla, kui magus muutub lapse põhitoiduks. Õnneks lasteaias nii ei juhtu.”

Üks reegel on lasteaias küll: lõunase supi järel pakutakse tugevamat magustoitu kui prae järel. Alati tuleb siiski silmas pidada põhitoidu energiasisaldust. Vahel on ka supp küllalt rammus.

Teine reegel on veel: mida rammusam magustoit, seda tagasihoidlikum kogus. Juhataja sõnul meeldivad Kelmiküla lastele tuttava maitsega magustoidud. Popid on kohupiim marjadega, smuuti, kamakreem ja puuviljakokteilid.

Desserdi maitse ei pea tulema suhkrust. Leidub ka palju muid maitsestamisvõimalusi. “Klassikalised magustoitude maitseained on vanill, kaneel, kardemon, riivitud sidruni- või apelsinikoor. Maitset võivad anda ka kuivatatud puuviljad või värsked ürdid, nagu meliss, mida meiegi tihti kasutame,” jagab Saarepere kogemusi.

Väikelaste puhul tasuks kasutada palju naturaalseid toiduaineid, mis on rafineerimata ning võimalust mööda värsked ja töötlemata. Aineid, mis mäletavad oma päritolu. Valmistoitudes on liialdatud nii soola, suhkru kui ka säilitus- ja värvainetega.

“Meie oleme eelistanud osta ka laste­aias maitsestamata jogurtit või keefirit ja sellest ise joogijogurtit segada,” sõnab Saarepere. Ka kasutavad nad poekohupiimakreemide asemel naturaalset kohupiima, kuhu lisavad marju jmt.

Maiustusi lasteaed eriti ei paku. “Isiklikult arvan, et neid täielikult vältida ei saa,” leiab lasteaednik. “Kommide puhul soovitaksin aga kvaliteetset šokolaadi või kahvatuvärvilist karamel­li.” Alternatiiviks on kuivatatud puuviljad, ent ka nendega tuleb piiri pidada.