Mäng teeb targaks
Ühe seitsmeaastase eesti poisi jõulusoov sai sel aastal lühike: “Ma soovin kõige rohkem elus, et isa minuga mängiks.” Sellest, kui tähtis on lapsele, et pere koos toimetaks, et temaga mängitaks ja teda tähele pandaks, on kirjutatud pakse raamatuid. Teada on seegi, et kiirel argiõhtul piisab üsna lühikesest ajast, et laps saaks kätte elutähtsa tunde: mu pere hoiab ja armastab mind. Teinekord aitab kümnest minutistki. Enam-vähem nii palju aega kulub kolme-neljaliikmelisel perel, et läbi mängida üks lihtne lauamäng.
Rõõm ja oskused käsikäes
Tallinna lastekeskuse Midrimaailm loovjuht Eneli Luiga ütleb, et lauamängu abil saab lisaks koostegutsemise rõõmule arendada ka vaimseid võimeid, loovust ja suhtlusoskust. “Kõige rohkem on tänapäeva lastel puudu emotsionaalsest lähedusest,” on Luiga oma töös kogenud. “Sellest omakorda võivad alguse saada paljud muud probleemid: püsimatus, oskamatus teistega arvestada ja neid kuulata. Ka eneseväljendusoskus ja harjumus täita reegleid kipuvad nõrgaks jääma.”
Lauamängud aitavad mainitud puudusi leevendada. Mänge kasutavad oma töös tihti logopeedid. Lasteaiaõpetajad saavad mängivat last jälgides hinnata tema kooliküpsust. Mängides laps unustab ennast ja nii koorub kasvatuse alt välja tema loomus. Kui järgmine kord lapsega mängite, pange tähele, kuidas reageerib ta kaotusele ja pettumusele. Kuidas käitub, kui sõbral kehvasti läheb.
“Isegi lapse hakkamasaamist tulevikus võib selle järgi üsna täpselt ennustada,” arutleb Eneli Luiga. “Sõbralikul, osavõtlikul lapsel on kergem, sest temaga tahetakse sõbrustada, teda valitakse meeskonda, ta tõmbab ligi positiivset.”
Milliseid võimeid lauamäng arendab?
Püsivust ja kannatlikkust. On tavaline, et tänapäeva 4–6aastane on küllalt püsimatu. Ta suudab korraga mängida umbes 25 käiguga lauamängu. Seda on palju vähem, võrreldes praeguste täiskasvanute lapsepõlvemängudega. Kuidas toetada: Kui märkad, et lapse tähelepanu ei püsi enam mängul ja ta tegeleb muude asjadega, innusta teda edasi pusima. Sageli piisab lapsele paarist eduelamusest ja kiitusest, et mängu jätkata. Iga laps vajab tunnustust, kuid seda tuleb jagada õiglaselt kindla teo eest ja lugupidamisega, mitte öeldes lihtsalt üleõla: “Tubli, tubli!”
Oskust teistega arvestada. Lapsel on elus lihtsam, kui ta märkab kaotajat või kehvas seisus olijat aidata ja lohutada. Sõbralikkust tasub arendada, sest elus läheb hästi neil, kelle suhtes teised on soodsalt meelestatud. Kuidas toetada: Sõbralikku suhtumist kaasmängijasse saab täiskasvanu ette näidata. Ütle näiteks kaasmängijale: “Seekord tuli täringul väiksem arv. Vaatame, mis järgmine kord tuleb!” Ära luba vanemal vennal-õel nooremat ebaedu korral õrritada.
Oskust oma tunnetega hakkama saada. Eelkooliealised lapsed kipuvad olema kehvad kaotajad. Neile tundub, et kaotus on maailma lõpp. Selles eas lastel pole veel küpsust mõista, et kaotus, nagu ka rõõm võidust, kuulub elu juurde. Kuid pettumuste kogemine on minapildi kujunemisel väga tähtis, see aitab lapse ka edaspidi kibedatest olukordadest üle.
Kuidas toetada: Kui näed, et lapsel hakkab nutuvõru suu ümber tekkima, tuleta talle meelde: “Jah, praegu sa kaotasid, aga eile, kas mäletad, olid võidumees?” Või paku: “Mängime veel, ehk veab nüüd just sul?” Jälgi ka, kuidas laps käitub, kui õnn teda ei soosi. Kas ta viskab täringu nurka ja lükkab mängulaua ümber või hakkab vaikselt tihkuma? Vihast üle keevale lapsele saad õpetada, kuidas vihaga toime tulla. Väiksema mängija puhul oleks mõistlik teadlikult hoolitseda, et kaotusi ei koguneks liiga palju.
Reeglitest kinnipidamist ja oma korra ootamist. Tänapäeva lapsel pole kuigi palju reegleid, nende puudus on kõige enam tajutav koolis. Lauamäng teeb lapsele selgeks reeglite vajalikkuse, kuna muidu lihtsalt ei saa mängida. Pealegi reguleerivad siin ausat mängu ka eakaaslased, mitte ainult täiskasvanu.
Kuidas toetada: Järgi ise reegleid ja jälgi nende täitmist! Ka väiksema mängija puhul ei tohiks käega lüüa ja lubada tal kaks korda järjest veeretada, olgugi et laps nõuab.
Mis aga kõige tähtsam – üks perega koos mängitud mäng annab lapsele mängurõõmu ja koostegemise tunnet. Mängu käigus isa öeldud lahe repliik või isa etendatud vahva konn toob lapse suule õnneliku naeratuse ning paneb muhelema veel magama jäädeski. Mõelda vaid, isa ise mängis!
