“Koolimineku ootamine ja koolitarvete otsimine on lastele põnev,” ütleb Keila kooli klassiõpetaja Pilvi Kula. “Valikut teha pole alati lihtne. See, mis meeldib lapsele toreda värvi või pildi pärast, ei pruugi talle kõige õigem olla. Sobivat pliiatsit, ranitsat või pinalit leida on aga vaja, sest nii on lapsel koolitunnis lihtsam ja ka õpitulemused on paremad.”

Mida osta?

Koolitarvete valikul saab alati nõu küsida lapse õpetajalt. Paljudes klassides on vajalike asjade nimekirjad juba välja jagatud ja vanematel ostetudki. Pilvi Kula kogemuse põhjal vajab koolilaps järgmist.

  • Kooliranits – parim on tugevdatud seljaosaga, kerge ja palju asju mahutav ranits, mille kuju ei lase vihikutel kortsuda (näiteks Herlitz või Jeva).
  • Pinal – soovitatav on osta täitmata pinal ja selle sisu ise kokku panna. Siis saab valida just sellised pliiatsid ja kustukummi, mis lapsele käe järgi ja mugavad. Kui lapsel võtab iga pliiatsi eraldi hoidjasse panek ja sealt väljatirimine aega, ostke talle parem kotikese moodi pinal. Sellest leiab ta lihtsamalt ja kiiremini vajaliku üles ning saab rutem ülesande kallale asuda.
  • Õpilaspäevik – algklassilapsele sobib A5-formaadis päevik.
  • 3 joonelist vihikut (16 joonega).
  • 2 ruudulist vihikut (ruudu suurus 5 x 5 mm).
  • 1 vihik suuremate ruutudega (ruudu suurus 7 x 7 mm).
  • 1 abijoontega vihik (seda läheb vaja siis, kui hakatakse kirjatähti harjutama).
  •  Vihikute kilekaaned (algul piisab 3–4 kaanest).
  • Vihikumapp servast/nurgast ülekäiva kummiga – selles hoitud vihikud ei lähe koolikotis õpikute vahel kortsu.
  • Harilikud pliiatsid – sobivad keskmise kõvadusega (HB) pliiatsid. Neid minge ostma lapsega koos ja laske tal pliiatsit proovida. Pliiats peab olema lapse käes mugav. Üldiselt on koolijütsidele käepärased tavalise paksusega pliiatsid. Mõni lapsevanem on märganud, et lapse käekiri paraneb jämedamat ergonoomilist Stabilo pliiatsit kasutades, teiste meelest on keskmise jämedusega pliiats sobivam. Teritamisele mõeldes eelistage neid, mille süsi ei purune.
  • Pliiatsiteritaja – hea on kogumistopsiga ja selline, millega lapsel on mugav pliiatseid teritada. Soovitatav on poes proovida, kas valitud pliiatsid teritajasse ikka mahuvad ja tera ikka teritab. Mõni väga lastepärase disainiga teritaja osutub praktikas mõttetuks, tera lihtsalt ei lõika.
  • Joonlaud – võiks olla 20 cm pikk ja eelistatult painduv. Jäigad joonlauad kipuvad katki murduma, eriti poiste käte vahel.
  • Töövihikute-õpikute kilekaaned – neid on mõistlik osta alles siis, kui õpikud ja töövihikud on käes.
  • Ümbriskile rullis – ebastandardsete kaante katmiseks.
  • Kustukumm – hea kustukumm on naturaalne valge, pehme ja paraja suurusega. Oma kvaliteeti on tõestanud näiteks Lyra kustukummid. Üks kõige mõttetumaid oste koolilapsele on värviline ja kõva kustukumm – see ei kustuta, vaid teeb pabe­risse augu.
  • Liimipulk.
  • Käärid, mis lõikavad paberit ja tekstiili. Kui laps on vasakukäeline, otsige talle vasakukäeliste käärid.
  • Joonistuspaber A4 (20 lehte).
  • Joonistuspaber A3 (20 lehte).
  • Värvilised paberid (20 lehte).
  • Plastiliin – lapsel on parem voolida komplektiga, milles on 12 värvi. Etemad on need, mis ei määri käsi ja mille toonid on looduslähedased. Julgelt võib osta ka Venemaa toodangut.
  • Õlipastellid – ka nende toone võiks olla suurem valik.
  • Värvipliiatsid (12 värvi) – valige pehme joonega pliiatsid, paremad on kolmnurksed ja tavalise jämedusega. Hea hinna ja kvaliteedi suhtega on Mapedi värvi­pliiatsid.
  • Viltpliiatsid (12 värvi) –head ja mitte liiga kallid on Mapedi ja Jou tooted.
  • Guaššvärvid (12 värvi) – lapsel on mu­gavam kasutada keeratava korgiga topse. Keerake mõni värv kaupluses lahti ja kontrollige, kas toonid on looduslähedased. Kunstlikult kriiskavate toonidega ei saa tulemuseks loomulikku pilti ja algklassilaps pole veel värvisegamises osav. Allergilisele lapsele ostke lõhnatud guašid (näiteks Tempera “Minu armsad värvid”).
  • Pintslite komplekt – pintslid võiksid olla eri suuruses (4, 6 ja 8). Head on need, mille harjased on tilgakujulised.
  • Veetops – pintslite puhastamiseks.
  • Helkur – et koolitee oleks ohutu.

Ole koolijütsile toeks!

Kuidas aidata lapsel kooliga rahulikult kohaneda?

Hea algus on tähtis, seepärast pühendage oma väikesele kooli­jütsile esimestel kuudel rohkem tähelepanu.

  • Seadke pärast suvist rutiinivabadust sisse mõnusad ärkamise ja magamamineku rituaalid.
  • Jälgige, et laps saaks 9–10 tundi magada.
  • Õpetage laps ise oma kotti pakkima, kuid vaadake õhtuti üle, kas kõik vajalik on kaasas. Kui laps pidevalt asju koju unustab, võib ta hakata end koolis kehvasti tundma.
  • Hoolitsege selle eest, et lapsel oleks hea valgustusega laud või nurgake, kus ta saab rahulikult õppida. Leppige kokku, et koolitükid on tehtud näiteks hiljemalt kella seitsmeks – väsinud laps ei jaksa enam keskenduda.
  • Õpetage väiksemaid õdesid-vendi, et koolilast ei tohi segada.
  • Pange õppimise ajaks teler ja raadio kinni, nii on lapsel lihtsam keskenduda.
  • Jääge rahulikuks, kui laps kaotab võtme või unustab asjad kooli. Selles vanuses on unustamine ja hajameelsus üsna tavalised.
  • Pöörake sõbralikku tähelepanu sellele, kuidas laps kirjatehnikat harjutab. Selge ja loetava käekirja omandamine nõuab pingutust, kuid määrab hiljem palju õpetajate suhtumises. Jääge toetavaks, kui koolijüts on väsinud ja pahurdab.
  • Aidake kaasa lapse sõprussidemete kujundamisele klassis: osalege ühisüritustel ja saage tuttavaks ka teiste vanematega.
  • Säilitage rahu ja ärge muretsege üle – lastes peituv potentsiaal on sageli suurem, kui me arvame!