Mida teha, kui laps näeb hirmuunenägusid
Hirmuunenäod on korduvad ärkamised unest intensiivselt häiriva unenäo mälestusega, tavaliselt hõlmab unenägu ärevust või hirmu, aga ka viha, kurbust, vastikust ja teisi negatiivseid emotsioone. Kui laps hirmuunenäo ajal äratada, suudab ta kiiresti virguda ning saab aru, et see oli vaid unenägu. Tavaliselt võtab uuesti uinumine kauem aega. Uuringute andmetel esineb 3-5aastastest lastest hirmuunenägusid 10-50%-l.
Hirmuunenägu ja unepaanika on erinevad asjad, unepaanikast loe SIIT
Soovitused laste hirmuunenägude puhul:
Püüdke last kuulata ja mõista, ärge rääkige tema hirme olematuks või veel hullem, ärge heitke nalja laste hirmude üle! Andke lapsele kindlustunnet korduvalt, korrutage kas või 27 korda, et kõik on korras!
Õpetage lapsele uusi mõtlemismustreid, pidage koos aru, kuidas võiks hirmu puhul teistmoodi käituda! Tooge lapsele positiivseid näiteid oma varasematest kogemustest, kui seisite silmitsi mõne oma hirmuga! Lugege koos muinasjutte, kus peategelane on samuti hirmudega võitlema pidanud!
Õppige koos pimedust tundma — tehke pimedas olemine lõbusaks ja naljakaks, mängige mänge taskulambiga, võite mängida kas või aardejahti pimedas, kus aareteks on helendavad asjad!
Olge loominguline! Last ei veena, kui te lihtsalt ütlete, et kolle ei ole olemas, tema jaoks võivad need olla vägagi reaalsed. Mõned pered on enda jaoks avastanud kollipeletusvedeliku (monster-spray), millega tuba enne magamaminekut üle piserdatakse. Selleks võib kasutada tühja lillekastmispritsi, kust tuleb vaid susisevat õhku välja, või piserdava otsikuga lahedalt kujundatud kollirohupudelit. Pange oma kujutlusvõime tööle!
Leidke koos lapsega talle meelepärane kaisuloom, mis pakub talle turvatunnet ja lohutust! Kui muidu ei ole soovitatav voodisse mänguasju kaasa võtta, siis üks lemmikmänguasi või kaisuloom võiks alati lapsel voodis kaasas olla. Kaisulooma võib võtta kaasa ka kodust väljaspool magades, vanavanemate juures või reisidel.
Kuigi parim une kvaliteet saavutatakse pimedas ruumis, võib hirme tundvale lapsele panna tuppa ka maheda valgusega öölambi. Lamp võiks olla kindlasti varjus, mitte otse voodist nähtav. Eriti hea on soolalamp, mis hoiab korras ka toa sisekliima. Ka lapse toa ukse võib jätta pooleldi avatuks, et ta ei tunneks end ülejäänud perekonnast isoleerituna.
Olge hoolikas jälgima, mida laps televiisorist või arvutist näeb! Ka taustaks mängivast televiisorist võib laps näha täiskasvanutele suunatud filmide tutvustusi ja reklaame, mis võivad alateadvusesse end sisse süüa ning seal öösel palju kahju teha.
Õppige koos lapsega õhtul enne voodisse minekut lõdvestuma! Tehke koos rahulikke hingamisharjutusi, kujutlege koos rahulikke, meeldivaid olukordi (rannaliival lebamine, merelainete kuulamine, metsasalus jalutamine või muu teile meelepärane tegevus)!
Vaata ka seda: "Ta on siin, ta on siin!” kriiskas ta täiest kõrist
Milline peaks olema mingis vanuses lapse unerežiim? Kuidas saab last õigesti magama harjutada, et nii laps kui vanemad oleksid hommikul puhanud? Millised on erinevas vanuses lapse unevajadused ja levinumad segajad, mis ei lase õhtul rahulikult uinuda? Millised on unehäired, nende tunnused ja nendega toimetulek?
Niisugustele küsimustele vastavad oma raamatus „Meie lapse uni“ ning annavad nõuandeid nii emadele kui vanaemadele Merit Lilleleht ja Õnne Liv Valberg.
