Mihkel Raud: "Kui meie lapsi sünnipäevale kutsutakse, lähevad nad kohale isegi siis, kui kutse vanakuradi enda jõmpsikatelt tuleb."

Järgnev on tõestisündinud, kuigi juba pea 50 aastat vana lugu. Üks mu lähedane sõber sai seitsmeaastaseks ja nagu sellistel puhkudel kombeks, otsustasid vanemad poja rõõmuks peo korraldada. 

Poiss joonistas kutsed valmis ning ulatas need koolis väriseva käega paarile sõbrale. Isa soovitusel oli ta mõned kutsed ka paarile tüdrukule meisterdanud ja need andis ta üle veelgi rohkem väriseva käega. Saabus tähtis päev, ema oli hommikul köögis pirukaid küpsetanud ja salateid hakkinud ning isa poisile tähtsaks sündmuseks spetsiaalselt ostetud triiksärki ja lipsukest selga passinud.

Kõik olid ootusärevuses, eriti muidugi vanemad, sest tulemas oli nende ainsa lapse esimene suurem pidu, mille õnnestumisse nad rohkelt hoolt ja muret olid investeerinud. Paraku on selles eas lapsed tihtilugu õelamad, kui täiskasvanud inimesed oskavad ette kujutada. Sünnipäev võttis ootamatu pöörde...

Loe kurba ja õpetlikku lugu laste sünnipäevadest ja omavahelisest suhtlusest värskest ajakirjas Pere ja Kodu.