Miks prantslaste lapsed kunagi ei jonni?

 (1)
Miks prantslaste lapsed kunagi ei jonni?
Source: pixabay.com

Kuidas õnnestub prantslastel oma lapsi kasvatada nii, et nad peaaegu kunagi ei jonni ega jorise? Siin on mõned trikid ja nipid, mida sinagi võiksid proovida!

Lapsed magavad oma voodis

Lapsed magavad sünnist saati oma voodites, isegi vanematest eraldi tubades. Kui laps öösel nutma hakkab, ei torma ema esimese piiksu peale teda lohutama, vaid ootab hetke. Nii õpib laps ise uinuma ning öö läbi ärkamata magama.

Tegutsemisvabadus

Prantsuse lapsed mängivad omaette nii palju kui võimalik. Väga harva segavad vanemad ennast laste tegemistesse, pigem jooksevad mudilased ise mänguplatsil ringi ning tegutsevad koos. Lapsed lahendavad ise oma probleemid ja tülid ära — just see ongi parim viis lastele iseseisvust, empaatiat ja probleemilahendusoskusi õpetada. Halba käitumist loomulikult ei kannatata silmaotsaski — eksimused karistatakse kohe ära ning vandaalitseda ja rumalusi teha lapsed ei tohi.

Vanavanemad lapsi ei kasvata

Vanavanemad on olemas ja toetavad, aga ei suru end peale ja ei võta kasvatamist üle. Pered saavad kokku pühadel ja nädalavahetustel ning sellest täiesti piisab. Pigem näed sa Prantsusmaal, kuidas vanemad inimesed joovad kohvikus veini või kohvi, kui et pidevalt hoolitsevad lapselaste eest.

Lastemenüüsid ei eksisteeri

Toidule pööratakse seal riigis väga suurt tähelepanu ning keskmine lõuna kestab vabalt kaks tundi. Ühised söömaajad on prantslaste jaoks üliolulised ning vähemalt korra päevas koguneb pere laua taha koos maitsvat einet nautima — lisaks mõnusale koosviibimisele ja peretundele õpetab see lastele ka toidu nautimist ning kiirustamata söömist. Lapsed ja vanemad söövad alati sama toitu ja keegi ei hakka end vaevama sellega, et lastele eraldi kokata. Lapsed ei pea toitu sööma, kui see neile ei meeldi, aga kõik vanemad nõuavad, et laps vähemalt maitseks seda, mis tal taldriku peal on.

Seotud lood:

Head kombed puuritakse algusest peale pähe

Lapsed tervitavad alati oma naabreid ja külalisi, nad ootavad rahulikult oma korda, annavad bussis vanemale inimesele istet. Juba väga varajases nooruses on lastel selged neli kõige olulisemat fraasi: palun, tänan, tere ja head aega.

Kodus õpetatakse maailma avastama

Loe veel

Kodus pannakse rõhku maailma tundma õppimisele ja avastamisele, õpitakse kombeid ja viisakust ning nauditakse mängimist. Pole mingi ime, et kuueaastased veel lugeda ei oska — seda õpetatakse alles koolis.

Pühapäev on perepäev

Igal pühapäeval kogunevad prantsuse pered parki piknikku pidama, loodust avastama või perega grillima. See on päev, milleks valmistutakse terve nädal ja mida nauditakse põhjalikult ja nii, et kõikidel on perekondlikeks tegevusteks, mängimiseks ja koos olemiseks piisavalt aega. Nagu sa juba tead — traditsioonid on lastele väga olulised ning nad ootavad pühapäevaseid koosolemisi ootavad nad pikisilmi.

Taskurahaga ringi käimist õpetatakse varakult

Prantslaste süsteem on selline, et lapsele antakse taskuraha nii palju, kui lapsel on vanust. Ja nad tohivad oma taha kulutada vastavalt oma äranägemisele. Kuna neile õpetatakse raha väärtust juba väga varajases nooruses, ei ole lastega koos poes käimine vanemate jaoks mingi probleem — keegi ei jonni ega nõua sadat asja.

Allikas: Bright Side

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare