Millist tüüpi laps kasvab teie peres?

Kohanemisvõime aitab meil tasandada konarusi, mida eluteel ikka ette tuleb. Juba beebid ilmutavad erinevat kohanemisvõimet. On neid, kes soovivad suhelda, otsivad silmsidet ja naeratavad, ning neid, kelle une- ja söögiaegade rütmi häirivad kõikvõimalikud pisiasjad.

Vaatame koos lastepsühholoog Lemme Haldrega, mismoodi saavad erinevat tüüpi lapsed hakkama igapäevaolukordades ning kuidas oma pojale või tütrele tema kasvamise teel toeks olla.

Elavad ja aktiivsed lapsed 

Pluss: Nendega on lihtne suhelda ja näiteks lasteaiaga kohanevad nad ruttu. Neile on omased elav loomus ja enesekindlus, rikas kõne ja miimika.
Miinus: Tormaka käitumise tõttu võivad nad sattuda konflikti, ent karistamist elavad raskelt üle. Nad ei suuda alati keskenduda.

Mida teha, kui:

* lapsel on raskusi sõbrasuhete loomisega.
Arutage lapsega, milline käitumisviis ei soosi sõprust. Seletage, mis vahe on pahatahtlikul ja sõbralikul käitumisel. Õpetage laps teistega mängides rahulikult oma korda ootama. Elavad ja aktiivsed lapsed kaotavad mõnikord sõpru seepärast, et ei suuda suhteid hoida. Paluge lapsel jälgida mõnd vahvat rühmakaaslast ning kirjeldada ja miks mitte ka matkida tema käitumist.

* laps haarab seltskonnas tähelepanu ega lase teistel üldse rääkida.
Proovige sellist mängu: visake lapsele pall, paluge tal öelda kaks-kolm lauset ning visata pall järgmisele.

* ta kipub teisi kamandama.
Seletage, mismoodi oleks parem kaaslastele oma mõtteid ja soove teatavaks teha. Proovige neid koos sõnastada. Iga õnnestumine väärib kindlasti kiitust.

* lapsel tekivad kergesti arusaamatused ning tülid teiste laste ja täiskasvanutega.
Laps ei pruugi ise taibata, milles on põhjus, ning ta mõtleb: "Miks mul kogu aeg kõik viltu veab ja miks mind karistatakse? Mis mul viga on?" Vahel kannavad lapsed halva enesetunde üle täiskasvanule, arvates, et just suur inimene on halb ega soovi teda.

Õpetage laps oma žeste ja väljendeid jälgima. Korrigeerige ebasoovitavat teguviisi ja öelge vajadusel: "Palun lõpeta!" Seletage pikemalt lahti soovitud käitumist, et see kinnistuks.

Kasutage nn mõtlemise tooli. Paluge lapsel korraks istuda toolile ja rahuneda - niimitu minutit, kui mitu aastat ta vana on. Kindlasti ei tohi seda nimetada paha lapse tooliks. Öelge: "See on koht, kus on hea istuda ja mõelda." Pärast tingimata kiitke last, et ta oskas nii hästi rahuneda.

Aeglased ja kartlikud lapsed 

Pluss: Nad on täpsed ja hoolikad.
Miinus: Aeglased lapsed teevad kõike omas tempos ja vajavad ühelt tegevuselt teisele häälestumiseks rohkem aega. Neil on raske suhteid luua.

Mida teha, kui:

* laps ei suuda oma käitumist kiiresti muuta, isegi kui kuuleb vanemat hüüdmas: "Palun lõpeta mäng ja tule sööma!"
Andke lapsele lisaaega ja sõnastage piirid: "Kui oled mängu lõpetanud, tule sööma." Võite ka näidata kella pealt, millal on osuti liikunud 10 minutit edasi ja jõuab kätte söögiaeg, ja paluda tal sellega arvestada. Niisuguseid sõnumeid vajavad aeglased lapsed päeva jooksul tihti.

* lapsel on raske teistega sõbrustada.
Jälgige, et lapsel oleks erinevaid sõpru. Nii õpib ta nägema, et ühe inimesega saab suhelda ühtmoodi ja teisega teistmoodi. Isegi kui lapsel tekib lasteaias arusaamatusi, on see ikkagi tema arenguks vajalik.

Laps vajab kehalist ja sõnalist toetust. Kui teie näoilme ja julgustavad sõnad on vastavuses, usub ka laps kergemini iseendasse.

Mängige lapsega läbi mõni tekkinud tüli või arusaamatus ning arutage, mida ta saaks lasteaias järgmisel päeval teistmoodi teha, kuidas end kaitsta või kehtestada. Seejuures olge aus ja öelge vajadusel: "Kui sa räägid nii vaikse häälega, ei usu ma, et sa said haiget. Proovi nüüd öelda neid sõnu uuesti, aga kõva ja selge häälega."

Seletage, millest räägivad erinevad näoilmed ja hääletoonid. Proovige peegli ees, missugune näeb välja kartlik ja missugune julge laps.

Kartlik laps on suur vaatleja ja paneb hoolega tähele vanema liigutusi, häält ja näoilmet. Seepärast kandub ka vanema ebakindlus lapsele kiiresti üle.

Võimalusel võtke laps kaasa oma käikudele ja seletage, miks käitute ühel või teisel viisil. Lapsel on kasulik näha ka keerulisemaid olukordi, kus täiskasvanud pole alati sama meelt. On üsna õpetlik, kui suudate keerulises situatsioonis jääda rahulikuks ja üritate tegutseda lapsega koos. Näiteks kohtudes võõra koeraga, rääkige, mida ja miks te teete. Võtke laps kaasa ka mujale, näiteks hambaarsti juurde, keemilisse puhastusse jne.

Tundlikud ja melanhoolsed lapsed

Pluss: Neil võib olla raskem suhteid luua, ent nad on tihti väga püsivad, ausad ja truud sõbrad.
Miinus: Kipuvad tõlgendama enda ümber toimuvat negatiivselt. Vajavad teistest rohkem täiskasvanute julgustust ja toetust. Enamasti ei oska nad oma edu ja õnnestumisi ise märgata.
Jäävad tihti märkamatuks. On häbelikud ja tagasihoidlikud, aga ka kahtlevad ja ebakindlad. Ei saa pahandada, kuid ka mitte kiita.

Mida teha, kui:

* laps tundub kartlik. Tunnustage last ka pisikeste edusammude eest, mida teiste puhul peate tavaliseks. Kui laps võõras seltskonnas räägib, et tal läheb lasteaias hästi, kiitke teda pärast: "Mulle nii meeldis, kuidas sa täna rääkisid oma elust."

Julgustage teda samm-sammult proovima uusi tegevusi. Tunnustage protsessi, mitte tulemust. Kinnitage, et armastate last ka siis, kui tal kõik hästi välja ei kuku.
Õpetage laps end ise sõnadega julgustama. Näiteks võib mudilase viia peegli ette ning koos temaga öelda midagi sarnast: "Ma saan hakkama. Ma olen tubli ja tore!" Alguses öelge seda koos, hiljem suudab laps teha seda juba üksi.

* ta kipub ümbritsevat nägema mustades värvides. Valmistage koos lapsega heade asjade pildiraamat. Joonistage ja kirjutage sinna kõik toredad asjad, mida lapse elu sisaldab. Kurval hetkel raamatut lehitsedes võib laps sellest lohutust leida. Kuid ärge sundige last olema kogu aeg rõõmus ja aktiivne. Tundlik põngerjas vajab aega ka omaetteolekuks ja maailmaasjade üle mõtisklemiseks.

Rahutud, kergesti häiritavad lapsed 

Pluss: Sellised lapsed on ettevõtlikud ja loovad, neil on palju huvitavaid ideid.
Miinus: Paraku on nad käsilolevast tegevusest nii haaratud, et ei pane tihti tähelegi, mis neile räägitakse.

Mida teha, kui:

* laps ei pane teie öeldut tähele. Veenduge, et laps teid tõesti kuulab. Peatage ta puudutusega ning öelge: "Vaata mulle otsa", et tekiks silmside ja laps pööraks oma tegevuselt tähelepanu teile.

Kirjeldage, millist käitumist ootate. Soovitavast käitumisest rääkige pikemalt, et laps mõistaks, mida vanem temalt täpselt tahab.

* ta ei suuda keskenduda ühele tegevusele. Laps võib küll edukalt mõnd joonistus- või kleepimistööd alustada, ent rahutu loomu tõttu kaldub ta tähelepanu peagi mujale ja töö jääb lõpetamata. Sellest hoolimata kiitke ja tunnustage teda - eeskätt tema tegevust, mitte niivõrd tulemust. Just rahututel lastel võib olla põnevaid ideid.

* laps pelgab uusi kohti, käike ja tegevusi. Nii rahutud kui ka kartlikud lapsed vajavad ühtviisi ettevalmistusaega, kas või hambaarstile minnes. Mängige kodus läbi, mismoodi võiks välja näha arstikülastus. Näidake, kuidas tohter ravib hambaid, enda või nuku peal. Sellist ettevalmistust vajab isegi väikelaps, kes veel ei räägi.