„Mis siis, kui mu lapsega midagi juhtub, sest ta ei saanud veganitoidust vajalikke toitaineid?“



„Mis siis, kui mu lapsega midagi juhtub, sest ta ei saanud veganitoidust vajalikke toitaineid?“

Mina olengi see ema, kes ei anna lapsele ei juustu, munaga tehtud kooke ega isegi kanapuljongit, kui ta haige on! Meie peres isegi ei kasutata sõna „liha”. Miks, kirjutab Maya (2) ema Anett (23).

Mu tütar pole mitte kunagi söönud ei kohukest, keedumuna ega peekonit. Kui küsin Maya käest, kas ta tahab süüa siga, kanamuna või lehmapiima, siis saab ta mu peale pahaseks ja vastab, et ei taha. Mida ta siis süüa tahab? "Enda toitu!"

Ma polekski üldse vegan, kui poleks Mayat. Raseduse ajal tundsin esimest korda elus, et ma pean oma tervise eest vastutama hakkama. Tol ajal ei pidanud ma veganlust millekski. Liha, kala ega muna ma menüüst välja ei jätnud. Küll aga sõin järjest rohkem puu- ja juurvilju ning rohelisi lehtköögivilju. Samuti hakkasin eelistama maheliha ja hakkliha asemel kasutasin toitudes pigem ubasid.

Veganiteks hakkas meie pere alles siis, kui Maya oli juba pooleteistaastane. Põhjuseid oli mitmeid. Lühidalt kokku võttes: hakkasime veganiteks sellepärast, et tahame endale ja oma lapsele parimat. Samal ajal tahame parimat ka teistele peredele. Olenemata sellest, mis (looma)liigist need emad, isad ja lapsed parasjagu on. Meie meelest väärivad kõik hoolimist.

Niimoodi jääb ju nälga?

Mõistan suurepäraselt, miks eestlastel on raske harjuda mõttega, et ühe inimese (ja eriti ühe lapse!) menüüst võiks ära jääda kõik loomne. Kohe kerkib ju esile probleem, et kui liha, piima ja muna ei tarbi, siis nagu ei jäägi midagi alles! Ainult kartul ja salat. Salatile ei saa koortki peale panna. Niimoodi jääb ju nälga!? Kust siis veganlaps ometi energiat saab?

Tegelikkus on aga see, et veganlus tõi meie menüüsse iga ära jäänud toiduaine asemel viis uut. Taimetoidumaailm on kirev ja maitsev. Ma isegi ei teadnud, et ube ja läätsesid on saadaval pea igas värvitoonis ning neist saab teha mahlaseid ja toitvaid burgereid, pikkpoissi või lausa kooke ja magustoite. Rääkimata imelistest karridest, suppidest ja ühepajatoitudest.

Loe veel

Energiapuuduse käes meie pere samuti ei vaevle. Martin (24) jooksis kevadel maratoni ning jookseb varsti elu teist poolmaratoni. Tundub, et Maya kavatseb samuti esimesel võimalusel maratoniks treenima hakata. Vaatasime koos kergejõustiku MM-i ning selle peale ütles Maya, et tema peab ka sinna minema. Ja üldse peaksime me kiiremas korras talle samasugused jooksuriided ostma nagu Boltil ja Mo Farah'l seljas. Kusjuures jutt jumala õige. Retuuse kulub sel plikal rohkem kui midagi muud. Jooksuretuusid peaksid ehk kauem vastu kui tavalised.

Õnneks on Maya lisaks energilisusele ka väga hea isuga. Ta on varakult harjunud erinevaid puu- ja juurvilju sööma ning armastab ube, kikerherneid ja pähkleid kasvõi niisama snäkina süüa. Vahel hakkan süüa tegema ja Maya pistab pooled oad nahka enne, kui nad toidu sisse jõuavad. Selle üle on mul ainult hea meel, sest kaunviljad on veganilapse menüüs väga tähtsal kohal. Neis on palju rauda, valku, süsivesikuid ning muud kasulikku!

Alguses kartsin

Toitumisalaseid teadmisi on mul paari aastaga palju juurde tulnud. Olgem ausad, esimestel kuudel veganitena ma kartsin ikka meeletult. Mis siis, kui Eesti arstidel ongi õigus ja tõesti lihtsalt p e a b  liha sööma? Mis siis, kui inimene siiski ei olnud loodud ainult taimedest toituma? Mis siis, kui mu lapsega midagi juhtub, sest ta ei saanud vegantoidust kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid?

Mitu kuud veetsin internetis toitumisalaseid teaduslikke uurimistöid läbi töötades ning olen praeguseks läbi lugenud nii mõnedki paksud toitumisalased õpikud. Samuti viisin ennast kurssi erinevate riikide toitumissoovitustega. Järeldus ise on lihtne – vegantoitumine võib olla väga tervislik ja täisväärtuslik, kuid nagu iga teise toitumisviisi puhul, tuleb kinni pidada teatud põhimõtetest. Näiteks see, et töödeldud toiduga ei maksa liialdada ja eelistada võiks terviktoite ehk puu- ja juurvilju nende loomulikul kujul. Aeg-ajalt rämpstoiduga “patustamine” ei ole midagi hullu ent tihti tühjadest kaloritest kõhtu täis süües võib end ilma jätta paljudest olulistest toitainetest.

Erinevates vanustes veganitele on olemas põhjalik toitumisinfo lehel Vegan.ee. Soovitan kindlasti kõigil vanematel hoolikalt läbi lugeda, kes on taimetoitlased või veganid ning soovivad ka enda last taimetoidul üles kasvatada. Enamik perearste kahjuks veganitoitumisega end kurssi viinud ei ole ning nendepoolne tugi eesti veganitel puudub. Meie elame Inglismaal ning meie perearst kohtleb veganeid ja mitte-veganeid võrdselt. Olen igale meditsiiniõele ja arstile alati öelnud, et oleme veganid ning meid pole kunagi sellepärast kehvasti koheldud ega hirmutatud. Toimime siinsete eeskirjade ja toitumissoovituste järgi ning teame, et probleemide korral võime alati perearsti poole pöörduda. Viimati kui vastuvõtul käisime ja tahtsime vereanalüüse teha, siis ütles arst, et olgu me lihasööjad, taimetoitlased või veganid, kui kaebusi pole, siis niisama verd ei kontrollita.

Kõige tähtsamad vitamiinid

Kõige tähtsam – jälgime, et saaksime piisavalt vitamiine B12 ja D. Seda peavad jälgima kõik vastutustundlikud lapsevanemad, nii veganid kui mitte-veganid. Kui nende vitamiinidega rikastatud toiduaineid iga päev mitu korda ei söö, siis tuleb võtta lisandit. Me ise sööme iga päev B12-ga rikastatud taimset piima, jogurtit ja maitsepärmi ning D-vitamiini jaoks on lisandid talviseks ajaks kappi varutud.

Lisaks vitamiinidele tuleb jälgida, et toit oleks võimalikult mitmekesine. Väikelapsega on üksluisus lihtne tekkima, kuna makaronid mingi teatud lisandiga saavad lemmikuteks ja muust toidust ei taheta siis enam kuuldagi. Tean omast kogemusest, et ühel hetkel, kui iga toidu peale kirtsutatakse nina, tekib tunne, et äkki teekski siis iga päev makarone ja asi ants. Õnneks on see pirtsutamine  siiski mööduv nähe. Tähtis on emadel-isadel endil järjepidevalt head eeskuju näidata. Kui vanemad ise ei armasta juurvilju, siis ei saa oodata, et laps neid maagilisel kombel makaronidele eelistama hakkaks.

Oleme ise Maya toitumises olnud väga järjepidevad ega ole langenud mugavuse lõksu. Meie laps armastab toorest lillkapsast, porgandit, kurki ja keedetud kikerherneid sama palju kui makarone. Nagu me isegi. Ning makaronid pole meie peres kunagi eraldiseisev toit, vaid pastakastmesse on ikka hulk erinevaid köögivilju sisse pandud. Me sööme üldse iga päev palju erinevaid köögivilju, valgu- ja rauarikkaid kaunvilju, kõrge C-vitamiini sisaldusega värskeid marju, puuvilju ning kasulikke rasvu sisaldavaid pähkleid ja seemneid. Unustada ei saa ka süsivesikurikkaid teraviljatooteid, pastat, nuudleid, riisi, hirssi ja tatart.

Olulisim – mitmekesisus

Hommikuks on meil alati kaerahelbed, chia-seemned, taimne piim, maapähklivõi, rosinad ja marjad. Tavaliselt pudru kujul ning umbes kord nädalas ka pannkookides. Lõunaks sööb Martin töö juures tavaliselt vrappe hummuse, avokaado, kinoa ja värske salatiga või karrit riisiga. Meie Mayaga sööme lõunaks enamasti ahjus tehtud juurikaid hummusega või mõnda lihtsat pasta- või nuudlirooga. Suvel ilusate ilmadega võtame me lihtsalt hummusevrapid, võileivad ja hunniku värsket kraami kaasa ning sööme pikniku stiilis lõunasööki pargis või mänguväljakul.

Õhtusöögiks teen ma tavaliselt midagi toekat ubade, läätsede või kikerhernestega. Valmistooteid kasutame pigem harva, aga sügavkülmas on Quorn vegan kuubikud, tempeh või pähklikotletid igaks juhuks alati olemas. Oleme kolmekesi kõik suured toidunautlejad ning käime igal nädalal ka väljas söömas. Niimoodi satub meie menüüsse aeg-ajalt vana head valget saia ja rafineeritud suhkrut. Seega me päris näpuga järge ei aja, et teha igal toidukorral ilmtingimata ja alati võimalikult tervislikke otsuseid. Koju me siiski eriti rämpstoitu ei osta, aga väljas süües end tagasi ei hoia. Võtame seda, mille järgi isu on. Olgu selleks siis seitaniburger, vürtsikas karri või toorkook. Joogiks on meil põhiliselt vesi. Mõnikord mahl, taimne piim või tee.

Meie pere toite

Hommikusöögiks: puder (kaerahelbed, chia-seemned/jahvatatud linaseemned, taimne piim, pähklivõi/tahiini, rosinad/kuivatatud jõhvikad) + peale marju või granaatõunaseemneid ja mõnikord Mayal lisaks veel melassisiirup. Nädalavahetusel pannkoogid või spinatipannkoogid.

Vahepalaks: melon, õun; jogurt; porgand ja kurk hummusega; mandlid, rosinad; granaatõunaseemned; seemnesai võiga;  india pähklid, apelsin; toorbatoonike, kiivi; toores lillkapsas hummusega; banaan, maasikad; greip, kaerahelbeküpsised kookose ja valgete ubadega; maitsestamata jogurt külmutatud marjadega; keedetud kikerherned; mustikad.

Lõunasöögiks: ahjukartulid ja -porgandid, hummus, kurk, paprika; pasta brokoli, maitsepärmi ja ubade või tofuga; ahjukartulid, hummusevrapid, kurk, paprika; riisinuudlisalat, aurutatud brokoli, krõbe tofu või punased oad; pitsa; koorene brokolipasta või spaghetti bolognese; riis ubade ja tomatipasta baasil tehtud kastmega.

Õhtusöögiks: läätsesupp; peedihautis tatraga; chili sin carne riisi või tatraga; panniroog kartulite, kikerherneste, küüslaugu ja spinatiga; vokiroog soba nuudlitega magushapus kastmes; riisinuudlisalat Quorniga (seentest tehtud proteiinirikkad kuubikud); ahjukartulid ja -porgandid, peet, hummus, värske salat (roheline salat, tomat, kurk, paprika, apelsin).

Põhjalikku infot ja toitumissoovitusi vanusegruppide kaupa leiad lehelt vegan.ee

Kõik vanemad peaksid oma väikelastega käima regulaarselt pere- või lastearsti juures vastuvõtul, et jälgida lapse kasvu, arengut ja tervislikku seisundit.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare