Mis värvi on ööd lasteaias?

Praeguste lapsevanemate hulgast mäletavad ilmselt paljud veel nädalaid nõukogudeaegses lasteaias: esmaspäeval toodi, reedel viidi. Mälestused on erinevad – ühed ütlevad, et päris positiivne pilt jäi, teised tunnistavad, et traumaatiline kogemus oli. Praeguses Eestis ööbivad nädala kaupa lasteaias üldjuhul erivajadustega lapsed, kelle elukoht jääb sobilike ravivõimaluste ja spetsialistidega hoiuasutusest liiga kaugele. Enamik öörühmas käivatest tavalastest vajab magamiskohta vaid üks-kaks korda nädalas. Samamoodi nagu lapsed Soomes, Inglismaal, USAs ja mujalgi – vastavalt sellele, kuidas nende tööga hõivatud vanematel tarvis on.

Kuidas sellisesse riiklikult toetatud ööhoiuvõimalusse suhtuda? On see tänuväärne abi lapsevanematele või koht, kus noored hinged haiget saavad? Järgnevalt anname sõna neile, kes asjaga lähemalt seotud.

Öörühmas saab palju mängida

Räägib Rauno (7), staažikas lasteaias ööbija:

“Kui me õhtul oma rühmast öörühma läheme, siis kõigepealt sööme. Edasi mängime, kas legodega või lauamänge. Või võtan ma raamatu kaasa. Kord olime sõbraga koolilaste toas ja vaatasime seal raamatuid. Hästi huvitav oli!

Iga öö on lapsi erinevalt: vahel on meid kaks, vahel viis, vahel mina üksi. Õhtul peseme hambad ja käed ja näod ära ja kell üheksa oleme juba voodis. Siis jääme magama, aga üks kasvataja loeb meile unejuttu ka. Teised kahjuks ei loe. Öösiti pole mina küll kuulnud, et keegi nutaks või küsiks ema. Suuremad poisid müravad mõnikord. Ärkamine on muidu sama, ainult ajad on erinevad. Kodus ma jõuan veel hommikul multikaid vaadata, kuid lasteaias me magame kauem ja multikad juba käivad, kui me üles tuleme. Sellest on kahju.

Selles mõttes on kodus mõnusam olla, et seal ei pea ma kell üheksa magama minema. Kodus lähen vahel alles kell kümme voodisse. Ja kodus on sellepärast ka mõnusam, et mulle meeldib tavaliselt oma padja peal magada.

Ei, mul küll ei ole kurb õhtuti lasteaeda jääda. Siis on eriti tore, kui mu sõber läheb ka hästi hilja koju, siis me saame veel palju mängida. Kui minu teha oleks, siis ma teeks nii, et ma ikka saaks vahel lasteaias magada, sest siis saab rohkem sõpradega mängida. Öörühmas on mul ju ka sõbrad!”

Lasteaiaööd mõjuvad turvaliselt

Räägib Katrin Põld, Rauno ema:

“Töötan hotellis administraatorina ja keskeltläbi kord nädalas olen öösel tööl. Mul endal pole öörühma vastu midagi ja ka Rauno pole siiani öelnud, et ei taha seal olla. Tavaliselt teeme nii, et kui mul on vaja öövahetusse minna, siis päeval ma Raunot lasteaeda ei vii.

Asume teele alles õhtul. Ja hommikul töölt tulles lähen talle kohe järele. Rauno on hästi arukas laps. Olen talle alati rääkinud, miks ja kuhu ma lähen ning et üksi ta ju koju jääda ei saa. Ta mõistab väga hästi. Õhtuti pole ta kunagi nurisenud, miks ma pean sinna minema. Seda küll, et hommikuti, kui talle järele lähen, on ta kuidagi teistmoodi kui koduhommikutel. Aga samas on järelkaja positiivne, vahel ütleb ta lausa ise, et vii mind täna öörühma.

Et seal on nii lahe ja saab teistega mängida. Ükskord ütles: “Tead, ema, tule homme hommikul lasteaeda ainult küsima, kas ma tahan koju tulla.” Läksin, ja siis ta vaatas järele, kas sõber ikka tuleb lasteaeda. Tuli, ja siis saatis poiss mu üksi ära, et tema tahab mängida. Nüüd on meil lapsehoidja ka, sest vahel satub mu öövahetus nädalalõpule, kui lasteaed on kinni. Eks vahel on õhtuti kurb teda viia küll – pole ju endalgi mõnus pimedas kodunt välja minna –, aga sellest tundest saab üle.

Minu suhtumine öörühma on positiivne, sest:
• lasteaias ööbimine on odavam kui kodus lapsehoidjaga;
• turvaline tunne on, sest ma tean, et lapse juures on inimene, keda ma võin usaldada ja kes lapsele meeldib;
• mulle tundub, et öörühma jäämine on ka lapsele vastuvõetavam kui see, et hakata pärast lasteaiapäeva teda veel kuskile hoidja juurde transportima. Võib-olla mõjuks see lapsele hoopis hullemini?”

Öörühmast on lastevanematele abi

Räägib Triin Tõru, Tallinna Laagna lasteaed-algkooli juhataja:
“Meie majas on üks öörühm, mille nimekirjas on seitse last, kuid korraga ööbib harilikult 4–5 last. Nooremaid kui 5–6aastaseid seal pole. Kuna meie majas tegutseb ka algkool, siis on öörühmas veel koolilapsed.

Enamik lapsi vajab ööhoidu kogu nädala vältel. Nende seas on lapsi, kes ei ela linnas. Kuid on ka neid, kes ööbivad vaid kord-paar nädalas, vastavalt vanemate töögraafikule. Öörühmas võib vahel olla ka lapsi, kellele on parem, kui nad käivad kodus vaid nädalavahetustel. Sellistel juhtudel aitab perel öörühma kasuks otsustada enamasti sotsiaaltöötaja. Olen märganud, et “nädalalapsed” ootavad reedet, mil vanemad järele tulevad. Iga laps tahab ju koju.

Öösiti on lastega rühmas üks inimene, kuid nädala sees kasvatajad vahetuvad. Ühel inimesel oleks väga keeruline neli ööd järjest töötada. Kuid lapsed tunnevad neid kõiki ja teavad, milline tädi nendega millisel ööl on.

Olen kogenud, et lapsevanemad on rahul ja tänulikud. On neidki, kellele on öörühma olemasolu lasteaia valikul määrava tähtsusega. Teisalt võib vahel näha, et tuntakse end ka süüdi, kui laps lasteaias ööbib.”

Öörühmad pole trend

Räägib Imbi Viisma, Tallinna haridusameti peaspetsialist:

“Tallinna lasteaedades on praegu 22 öörühma. Aga min­gi trend nende avamine ei ole, pigem vastupidi: viimase kolme aasta jooksul on suletud seitse rühma, avatud pole selle aja sees ühtki. Mõnes lasteaias on öörühm tegutsenud järjepidevalt, nõukogude aja pärandina, mõnes avatud iseseisvusajal.

Kui linnas öörühmade asukohti vaadata, saab hästi selgeks ka nende avamise põhjus: vanemate öised vahetused. Näiteks on mitmes haiglate lähedal asuvas lasteaias öörühm. Haiglates on öövalved ja õdedel-arstidel on ju ka ometi lapsed! Öösel peavad tööl olema politseinikud ja tanklatöötajad, hilise õhtutunnini töötavad suurte kaubanduskettide müüjad. Paljud neist rühmadest on ka erivajadustega laste jaoks, kelle pere elab vajalikku ravi pakkuvast lasteaiast liiga kaugel.

Meie eesmärk on tagada lapsele turvalisus. Haridusameti suhtumine on selline, et kuna vajadus selle teenuse järele on olemas, tuleb seda võimaldada. Kindlasti on lapsele parem olla öösel lasteaias kui üksi kodus.

Viimase aja trend Tallinnas on hoopis see, et lasteaiad tahavad oma päevast lahtiolekuaega pikendada, sest seoses tööajaga ei jõua vanemad lapsi ära viia enne kella üheksat õhtul.”

Päevahoiu asemele ööpäevahoid

Räägib Heda Kala, teadus- ja haridusministeeriumi alushariduse peaekspert:

“Aastaid on omavalitsuste suhtumine öörühmadesse olnud ettevaatlik: mitte soodustada öörühmade loomist, kuna varases eas perekonnast eraldamine võib lapsele traumeerivalt mõjuda. Ent tänapäeval tuleb arvestada ühiskonnas toimunud muutustega: noored pered ei ela enam koos vanavanematega, vanaemad-isad elavad kaugel või on ise tööinimesed, rohkem on üksikvanemate lapsi, vanemad töötavad teises piirkonnas/riigis või on neil öised vahetused. Samas on tugisüsteemid nõrgad, pakutav lastehoiuteenus pole rahuldav või kättesaadav.

Pigem näeb ministeerium ohtu selles, et laps jääb ilma järelevalveta. Statistika kohaselt satuvad väikelapsed vägivalla ohvriks just oma kodus, kui vanemad on jätnud nad heauskselt juhuslike hoidjate hoole alla.

Koolieelsete lasteasutuste seadusesse on sisseviimisel mõiste “ööpäevahoid” senise mõiste “päevahoid” asemel. See võimaldab kohalikul omavalitsusel rakendada koolieelsetes lasteasutustes vajadusel ööpäevahoidu.”