Neid mänguasju lapsed ostaksid

Viiene Hugo on lelumaailmas toimuvaga hästi kursis ja mänguasjapoes ta juba hätta ei jää. Poiss on oma teadmistega üllatanud ka ema Hille Tressumit (29). “Ta tunneb tegelasi, kellest mina pole kuulnudki. Näiteks ühel päeval hakkas ta rääkima teismelistest ninjakilpkonnadest. Me pole selliseid filmi vaadanud, aga tema teadis täpselt, mis värk nendega on,” kirjeldab Hille. Samamoodi kandus ei tea kust koju Ämblikmehe-teema.

Praegu fännab poiss Lego Superkangelaste ja Batmani sarja. Tema värskeim armastus on aga Max Steel – Hugo juhtus seda multikat nägema ja nüüd meeldib talle Max Steeli multikategelasi kujutavate poistenukkudega mängida.

Hille sõnab, et eks hittlelud niimoodi sünnivadki: kõigepealt tehakse film või multikas, siis tulevad müügile filmitegelaste põhjal valminud nukud ning kui lasteaias kellelgi mõni selline juba on, vajab neid ühtäkki ka sinu laps. “Kui Hugo on mõne uue soovi välja käinud, oleme rahulikult arutanud, kas lelu on tingimata tarvis ja kas sobib, kui palume seda näiteks jõuluvanalt. Õnneks on ta mõistlik poiss!”

Filmist leluks

Facebookis läbi viidud küsitluses ütlesid emad, et nende lasteaiaealiste põnnide lemmikud on Lego erinevad sarjad. Tüdrukud fännavad Annat ja Elsat filmist “Jääkuninganna”, samuti Lottet ja My Little Pony loomakesi. Poistele meeldivad ninjade ja Ämblikmehe kraam, autod Disney filmist “Autod” ja lennukid linateosest “Lennukid”.

Juku mänguasjapoe keti turundusjuht Kairit Järvekald selgitab, et üks rühm trendilelusid tekibki tänu uutele filmidele. Kui mullu talvel linastus kinos “Jääkuninganna”, hakkasid tirtsud filmist tuttavaid nukke ihkama, ning kui teleekraanil või kinos jookseb “Teismelised ninjakilpkonnad”, soovivad neid poisid. “Selliste mänguasjadega kaasneb lugu ja lapsele on juba ette antud mänguideed, mida ta saab edasi arendada.”

Lihtsalt nukk ei huvita

“Nukk ei ole lihtsalt nukk, vaid tähtis on temaga seotud lugu,” kinnitab ka Kaubamaja lastekaupade kaubandusjuht Kätlin Häninen. Kaubamaja müügi põhjal näeb ta, et tüdrukute uusim ihaldusobjekt on Disney nukk Sofia, kes on tehtud telesarja “Sofia, the First” põhjal. Sofia on tavaline tüdruk, kes satub printsesside maailma siis, kui tema ema abiellub kuningaga. Nüüd peab Sofia õppima, kuidas olla printsess.

Samuti näitavad müüginumbrid, et tüdrukud tahavad endale My Little Pony värvilisi tegelasi. Ponid on plikasid hullutanud 1983. aastast saadik. Vahepeal läksid nad moest, kuid nüüd on neist tehtud hulgaliselt multikaid ja arvutimänge ning täna vallutab lapsi nende neljas generatsioon. Nii et kui teie tütar igatseb Vikerkaaresööstu, Haruldust või Võbelust, on ta ilmselt ponimaailma lummuses.

Hirmufaktor meelitab

Kairit Järvekald lisab, et endiselt on hinnas ka Monster High nukud. Monster High koletisnukud tõi paar aastat tagasi turule Barbie’de tootja Mattel.

Legendi järgi vaid lihast toituv Clawdeen Wolf, Frankensteini tütar Frankie Stein või Dracula taimetoitlasest tütar Draculaura jt olid algselt mõeldud lastele, kes on Barbie’dest välja kasvanud. Kui aga Mattel nende õuduslugudest inspireeritud koletislike moenukkudega välja tuli, oli neid ühtäkki tarvis kõikidel väikestel tüdrukutel. Eks ikka nende põnevate karakterite pärast, leiab Järvekald. Samuti võlub lapsi kerge hirmufaktor.

Kätlin Häninen täiendab, et mullu suvel tõi Mattel turule ka vähem õudsed Ever After High tegelased, kes on klassikaliste muinasjututegelaste Lumivalgekese, Okasroosikese, Tuhkatriinu jt järeltulijad.

Kuid nukkudest uustulnukaid ei armasta ainult tüdrukud, vaid ka poisid. Kairit Järvekaldi sõnul meeldib väikestele poistele hirmsaid ja totakaid hääli tegev koledikkoer Uggly Dog. See krooksub, puuksutab ja teeb ühtekokku 30 inetut häält. Nalja kui palju!

Nutikad uudistooted

Siiski ei sünni hittlelud vaid filmide põhjal või hiidvabrikute toodanguna. Kairit Järvekald tõdeb, et popiks saavad tihti ka uudislelud, mis on millegi poolest üllatavad või erilised.
“Vanematele on tähtis, et mänguasjaga kaasneks mõni hariv omadus või et see arendaks empaatiavõimet,” ütleb Järvekald. Nii on hitiks tõusnud väiksematele lastele mõeldud liikuv ja rääkiv elektrooniline gloobus, mille abil saab õppida geograafiat. Samuti on menukas interaktiivne Furby.

Esimest korda vallutas Furby laste südamed 1999, kui ta oli maailma kõige populaarsem jõulukingitus. Furby võlus väikesi ja suuri sellega, et rääkis, naeris, liigutas end. Uus, täna maailma vallutav Furby Boom koguni mõtleb ise. Temaga saab mängida nii päriselus kui ka virtuaalis – nutitelefoni rakenduse abil.

“Rääkivat ja otsekui elavat Furbyt fännavad nii poisid kui ka tüdrukud ning kui vanemad poes teda tegutsemas näevad, võlub ta nemadki ära,” sõnab Järvekald.

Legogi pole kuskile kadunud

Populaarsust pole kaotanud ka Lego mänguklotsid, mida on Taanis toodetud juba üle 60 aasta. Vastupidi – uued seeriad võluvad väikesi ehitajaid vägagi.
Kätlin Häninen ütleb, et Legoga tahavad lapsed ikka mängida. Tüdrukute lemmik on sari Friends, poistele meeldivad sarjad City, Hero Factory, Ultimate Agents või Chima. “Vanemadki ostavad neid hea meelega, sest klotsid on ka harivad.”

Lasteaialaste seas popid lelud
Tüdrukud:
• Lego sari Friends
• My Little Pony loomakesed
• Filmi “Jääkuninganna” nukud
• Sofia-seriaali nukud
• Monster High nukud
• Furbyd

Poisid:
• Ninjakilpkonnad
• Lego sari Hero Factory, City jt
• “Lennuki” filmi lennukid ja “Autode” filmi autod
• Transformerid
• Lohed
• Nerfi püssid

Tarbimisest ja asjade maailmast tuleb lapsega rääkida

On tavaline, et laps saab ihaldatud mänguasja endale tähtpäevaks. Kuidas aga käituda, kui laps lasteaiast koju tuleb ja jäärapäiselt mõnd lelu nõuab? Soovitusi jagab Meelike Saarna, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja.

On loomulik, et laps tahab samu asju, mis on teistel. Impulsiivsus on lapsele omane, ta ei oska oma tahet edasi lükata ning kõik peab toimuma kohe. Põhjus on selles, et neuroloogiliselt töötavad lapsel käivitusprotsessid hästi, kuid pidurdusprotsesside töö jätab soovida.

Laps ei tee vahet soovidel ja vajadustel, seda peab aitama teha vanem. Need “asjad”, mida lapsed kõige enam vajavad, ei maksa midagi: armastus, tähelepanu, mõistmine, hooliv piiride seadmine.
Kui laps tahab uut trendilelu, otsustab vanem, kas see osta. Veidi suurema lapsega (alates 4.–5. eluaastat) saab enne otsuse langetamist arutleda, miks laps seda asja tahab, mis ta sellega teeks, mida arvaksid sellest kaaslased jne. Sellised jutuajamised lapse ja vanema vahel on väga tähtsad, et vanem saaks pildi lapse mõttemaailmast ning laps vanema omast.

Vestluse käigus on võimalik seletada lapsele ka rahaasju ja seda, et raha eest kõike ei saa. Kindlasti peab talle selgitama, miks kõike ei saa, kuid väljendama mõistmist ja empaatiat. Kui vanem otsustab, et asja ei osteta, võib vastata: “Jah, ma saan aru, et sa tahaksid seda...”, “Sulle nii meeldib see...” ja “Sinu sõbral on ka see...”. Ja siis selgitada: “Me ei osta seda praegu, kuna...”
Lapse tahe on intensiivne ja kui see ei täitu, tekivad sageli väga tugevad tunded. Intensiivne tunne vajab peegeldust. Laps vajab vanemalt sõnumit, et teda ta pettumuses ja kurbuses mõistetakse. Seega ei maksa heituda lapse pahameelest, kui ta tahab täpselt seda (uut ja hirmkallist) asja, mis on sõbral, aga ei saa seda.

Lapse pettumuskogemus, mille läbielamist vanemad toetavad, on väga oluline: nii õpib inimene elus frustratsiooni taluma. Kui lapsele on pidevalt kõike võimaldatud, võib tal olla keerukas toime tulla eluga kaasnevate kaotuste-pettumustega. Ka on parem, kui lapse tärkav eneseteadvus seostub sellega, KES ta on, mitte sellega, MIS tal on.