Neli nutikat soovitust, mis aitavad sul oma lapsega tülitsemist vältida


Neli nutikat soovitust, mis aitavad sul oma lapsega tülitsemist vältida
Foto: Shutterstock

Päriselus ei ole ideaalseid perekondi ja kõik vanemad tülitsevad oma lastega. Õnneks on täiesti toimivaid viise, mis aitavad tegeleda nii 4-aastase magama panemisega kui teismelisega, kes nutitelefonist eemale hoida ei suuda. Nende nelja soovituse järgimine muudab koduse elu iga pereliikme jaoks mõnusamaks.

Loe veel

Väikelaste vanemad on hästi kursis igaõhtuse rituaaliga: sa loed lapsele unejuttu, paned talle teki peale ning tule kustu. Enamasti pead sa seejärel vähemalt kümme minutit võitlema tegelasega, kes lihtsalt keeldub magama jäämast. Iga õhtu üks ja sama olukord ning lõpuks sa plahvatad ja ütled oma lapsele mõned mitte-nii-kenad sõnad. Lõpuks jääb ka su laps magama, aga sina oled see, kes terve öö voodis ärkvel lebab ja analüüsib, kas nüüd sa oledki ametlikult teeninud välja maailma halvima vanema tiitli? Muidugi ei ole! Aga et kodus vähem tüliolukorde tekiks tasub järgida neid soovitusi:

  1. Ära hüppa emotsioonide karusellile! Ükski suhe pole nii intensiivne ja lähedane, kui lapse ja tema vanema suhe. Konflikti tekkides kipub see sind elusalt neelama ja leiad enda käitumas viisl, mida poleks kunagi endast uskunud. Just see ongi karuselli efekt - iga kord, kui sa üritad oma fookust tagasi saada, ütleb su laps midagi uskumatult nõmedat või näiteks lööb oma väikest õde ja sa pead JÄLLE olukorda lahendama. Turvalist viisi keerlevalt tülikarusellilt maha hüppamiseks pole, parim on karusellile mitte astuda. Pingelises olukorras küsi endalt kriitiliselt tähtis küsimus: „Kas ma tõesti tahan olla osa sellest probleemist?" Ei. Seega võta hetk, et kujutada ennast tunni või kahe pärast soojas vannis või oma voodis hetkeks raamatut lugemas. Sa võid neid olukordi endale ka päriselt juba täna lubada, kui sa tüliolukorras ennast karussellihool kaasa viia ei lase. Keset konfliktiohtlikku olukorda visualiseeri end kõrvalseisja rolli, vaata ennast, kas tõesti tasub oma lapse uneaja pärast endast nii välja minna? Kas ärritumine tagab selle, et su laps järgmine õhtu koheselt uinuma on nõus? Sa juba tead vastust
  2. Austa oma lapse vaatenurka. Lapsevanemana usume, et teame kõiki õigeid vastuseid, eriti kui on tegemist meie lastega. Aga lihtsalt see, et meil on oma lastest rohkem võimu ja õigusi, ei anna meile luba arvata, et lapsel pole õigus oma arvamusele või eneseväljendusele. Lastel on enamasti täiesti arusaadavad põhjused, mis nende käitumise tagamaid valgustavad - selle mõistmiseks tuleb lihtsalt lapsi kuulata ja mis veel tähtsam, pidevalt pingutada selle nimel, et last tundma õppida. Kui su 10-aastane ütleb, et sa käitud temaga ebaausalt, siis ära võta koheselt sisse kaitsehoiakut. Küsi endalt (ja miks mitte ka temalt), miks ta nii arvab? Kas ta võib olla näiteks kade, sest pöörad pere noorematele lastele rohkem tähelepanu ja jätad tema unarusse?
  3. Luba oma lapsele autonoomsust. Kujuta ette, kui palju lapse eest ära otsustatakse. Täiskasvanud ütlevad talle millal ärgata ja magama minna, mida süüa ja isegi seda, kuidas riietuda või rääkida. See ei peaks tulema suure üllatusena, et ka lapsed vabadust ja iseseisust soovivad. Järgmine kord, kui su laps küsib, kas ta võib pool tundi kauem üleval olla, siis uuri miks. Äkki on põhjus selles, et ta ei saa piisavalt koos perega niisama olla või siis omi asju teha, sest päeval käib üks pidev tormamine. Siis tuleb juba päevakava muutma hakata, mitte last sõitlema asuda.
  4. Proovi vältida tülidega kaasnevatesse käitumismustritesse langemist. Jälgi, kas sinu kodus tekib konfliktiolukorras esile kindel muster. Näiteks, kui pere kaks nooremat liiget omavahel kaklevad, kas siis on sinu esimene reaktsioon laste peale käratada, millest keegi välja ei tee ning kaklus läheb edasi? Taaskord oled oma emotsioone mõttetult raisanud. Proovi olla nutikas; kui sa oled tavaliselt vanem, kes lapsi keelab, siis järgmine kord proovi keelamise asemel mõnda uut lähenemisviisi. Küsi oma lastelt, miks nad üldse kaklevad. Või mine teise tuppa ja ära anna lastele soovitud tähelepanu. Mõnikord on kergem lasta lastel ise olukord lahendada, kui ka ise tüliga ühineda. See on vaid üks näide, igas peres on muidugi omad käitumismustrid, mis tüli korral automaatselt käiku lähevad ja mis vajaks kindlasti ülevaatamist.
Seotud lood:

Ükskõik, kui armastavad ja toredad meie lapsed pole, paistab siiski, et nad peavad pidevalt kontrollima, kui palju täiskasvanute kannatusekarikas ikka mahutab. Konfliktimustreid on raske murda, aga pideva järjekindlusega saad sa vältida igapäevaste ja mõttetute tülide ja probleemide tekkimist või vähemalt nende pärast liigselt stressamist. Aeg ja sinu enda järjepidavus tõesti aitavad ning lõpuks kasvab sinu ja lapse vaheline suhe küpsemaks ja konfliktiolukordades tead juba paremini, mida teha.

Antud soovituste järgimise boonuseks on muidugi see, et oskad edaspidi paremini lahendada ka neid konflikte, mis kerkivad esile sinu ja abikaasa vahel. Tulemuseks on harmoonilisem pereelu!

Kui sulle tundub, et lastega suheldes peaksid enda emotsioone küll kotrollima, kuid paarisuhte kohta see ei käi, siis seda, milleni viib liigne emotsioonitsemine oma abielus, vaata SIIT!

Allikas: psychologytoday.com

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare