Õietolm paneb vesistama
Märtsi alguses, mõnikord juba ka veebruari lõpus, kui saabuvad esimesed kevadilmad, võivad lepa ja sarapuu õietolmu suhtes ülitundlikel inimestel tekkida pollinoosi ehk õietolmuallergia nähud. Aprillis ja mais põhjustavad allergiat peamiselt kase ja paju, kuid ka papli ja mitmete teiste puude õietolm.
Küsimustele vastab allergoloog Kaja Julge.
Kuidas õietolmuallergia avaldub?
Tüüpilisteks sümptomiteks on vesine nohu, kinnine nina, sage aevastamine, pisarad, sügelus ja punetus. Kinnise nina tõttu võivad tekkida suukuivus, ninakõrvalkoobaste põletik, kõrvavalu ja sügelus kõrvakäigus, kõrvad võivad minna lukku ja lõhnatundlikkus väheneda. Puude õietolm võib põhjustada ka ärritusköha ja astmahooge. Harvadel juhtudel esineb nahalöövet, migreenilaadset peavalu, liigesvalu ja seedehäireid.
Rohkem tekib haigusnähte siis, kui puude õitseajal on päikselised ja tuulised ilmad või kui õhus on korraga mitme puu õietolm. Nii võib mõni kevad mööduda rahulikult, teisel kevadel võivad aga lisaks nina- ja silmasümptomitele teha muret ka astmanähud.
Kellel on allergiat rohkem?
Ülitundlikkust õietolmude suhtes on harva väikestel lastel. Pisut sagedamini on seda eelkooliealistel ja suhteliselt sageli teismelistel. Eesti uuringute põhjal ei talu mingit õietolmu 10–15% kümneaastastest lastest ning pool neist ei kannata kaske. Enamasti on inimene korraga ülitundlik mitme puu õietolmu suhtes ja aastate jooksul kipub allergiatekitajaid lisanduma.
Lastel, kel on esimestel eluaastatel toiduallergia, tekib suurema tõenäosusega sissehingatavate ainete, sealhulgas õietolmuallergia. Ent harvad pole ka juhud, kui puude või heintaimede õietolm on esimene allergiatekitaja üldse. Siis on üllatus suur – laps on ju seni terve olnud!
Kuidas allergiat kindlaks teha?
Puude õietolmust tingitud allergiat saab sageli diagnoosida haigustunnuste põhjal. Kinnitust annab nende kordumine igal kevadel enam-vähem samal ajal. Allergoloogiliste testidega – nahatorketestid, verest IgE-antikehade määramine – saab täpsustada, mille suhtes inimene ülitundlik on. Seda on vaja teha immuunravi planeerides.
Kuidas allergiat leevendada?
Õietolmudega kokkupuudet täielikult vältida ei õnnestu, kuid mõndagi saab ka ise teha.
- Käi õues hommikul ja õhtul, mil õhus on vähem õietolmu.
- Eelista metsaskäigule mere ääres jalutamist.
- Kanna päikeseprille.
- Autoga sõites hoia aknad kinni.
- Ära too tuppa urbadega oksi.
- Tolmu pühi lapiga, mis kogub selle endasse.
- Kasuta võimalusel tsentraalse või allergiavastase filtriga tolmuimejat ja õhupuhastit.
- Ära kuivata pesu õues.
- Avatud akna ette pane õietolmu sissepääsu takistav võrk. Pärast paljapäi õues käimist loputa juuksed.
- Arvesta, et pähklite, seemnete ning tooreste puu- ja köögiviljade söömine võib põhjustada ristallergiat, mis väljendub tavaliselt huulte, keele ja neelu sügelusena.
Milline on ravi?
Esmavalikuks on allergiavastased ravimid ehk antihistamiinsed preparaadid (nt Zyrtec, Claritine, Kestine, Aerius, Xyzal, Loratin, Aceterin), millest osasid müüakse ka retseptita. Sageli saabki nendega haigusnähud kontrolli alla.
Harvad pole siiski juhud, kui lisaks tuleb kasutada ninna piserdatavaid glükokortikoide (nt Flixonase, Nasonex, Rhinocort, Avamys, Beconase, Budesonid). Antihistamiinsed ravimid aitavad küll vähendada vesist nohu, kuid ei kahanda piisavalt ninaturset.
Tõhusad on kombinatsioonravimid, mis ühtaegu leevendavad allergianähte ja vähendavad ninaturset (nt Clarinase, Cirrus). Neid müüakse retseptiga ja neid tohib kasutada lühikest aega, umbes nädala. Mõne päeva võib tarvitada ka nina limaskesta veresooni ahendavaid dekongestante (nt Sudafed, Xymelin), et vähendada ninaturset.
Punetavate ja sügelevate silmade raviks on vaja silmatilku (nt Opatanol, Lecrolyn, Allergodil, Oftan-Dexa). Astmahoo korral tuleb kasutada kiiretoimelist bronhilõõgastit (Ventolin) ning kui probleem püsib, siis ka põletikuvastaseid astmaravimeid (nt Singulair, Monkasta, Flixotide, Pulmicort).
Steriilsus soodustab allergia teket
Kaja Julge,
Tartu lastekliiniku allergoloog
Allergia sageneb kogu maailmas. Kui sada aastat tagasi kannatasid õietolmuallergia all vähesed, siis praegu on suure allergiahaiguste levikuga riikides sellega kimpus iga kolmas täiskasvanu. Kõige rohkem ongi viimastel aastakümnetel sagenenud õietolmuallergia. Juba on märgata seda ka Eestis.
Geenide ja keskkonna osa
Allergia kujunemisel mängib tähtsat rolli geneetiline eelsoodumus, kuid mitte ainult. Olulised on ka keskkonnatingimused. Viimasel ajal uuritakse geenide ja keskkonna omavahelist mõju. Atoopia kujunemisega on seotud rohkem kui 20 geeni ja olulised on nende kombinatsioonid.
Paraku pole keskkonnamõjusid uurida niisama lihtne. See, mis teatud geenide kombinatsiooni korral allergiat väldib, võib teise kombinatsiooni puhul seda just tekitada. Nii pole võimalik anda ühtseid nõuandeid.
Allergeenide vältimisest ei aita
Pikka aega arvati, et allergikul on kõige tähtsam hoiduda allergiatekitajast. Nüüd on selge, et sellest ei piisa. Seetõttu ei soovitata ka raseduse ajal rangeid dieete pidada, neist võib olla pigem kahju kui kasu.
Ühisele seisukohale pole jõutud selles, kuidas mõjutab allergia kujunemist varane kokkupuude tubaste lemmikloomadega. Kindel on aga see, et vältida tuleb tubakasuitsu, vähendada kodus tolmulestade hulka ning vabaneda hallitusest. Ka rinnapiima saamine vähemalt esimesel poolel aastal aitab vähendada allergia teket.
Mikroobid on vajalikud
Uuringud on näidanud, et liiga hügieenilistes elutingimustes ei teki taluvusreaktsioone toidu ega sissehingatavate ainete (allergeenide) suhtes. Kui immuunsüsteem puutub võimaliku allergiatekitajaga esimest korda kokku steriilsetes tingimustes, tekib ülitundlikkus. Kui immuunsüsteem puutub ühtaegu kokku allergeeni ja mikroobidest pärit teatud ainetega, tekib taluvus. See teooria on aluseks ka allergiavastase vaktsiini väljatöötamisel.
Tasakaalustatud immuunsuse kujunemisel on võtmerollis soole mikroobid. Mida rohkem erinevaid häid baktereid, seda parem. Eestis tehtud uuringud näitavad paraku, et meie laste soole mikrofloora on viimastel aastatel muutunud vaesemaks ja allergiahaigused sagedasemaks.
