Pere immuunsüsteem supervormi!

Kuigi tihti kuuleme reklaame erinevate immuunsust tugevdavate ravimite ja toidulisandite kohta, siis arstide sõnul ühest imerohtu immuunsüsteemi tugevdamiseks tegelikult leitud ei ole. Parim, mida me enda ja oma laste tervise tugevdamiseks teha saame, on mitmekülgne toitumine, regulaarne füüsiline koormus ning piisav viibimine värskes õhus. Mida peaks teadma immuunsüsteemist? Küsi­mustele vastab allergoloog-immunoloog Krista Ress.

Mis on immuunsüsteem?

Inimese immuunsüsteem on kogu keha haarav keeruline kaitsesüsteem, mille ülesandeks on organismi kaitsmine haigustekitajate ja võõrvalkude eest. Selle moodustavad erinevad rakud, mis koonduvad immuunorganitesse, nagu luuüdi, tüümus ehk hark­elund, põrn, lümfisõlmed ja limaskestadega seotud lümfikude (nt kurgumandlid ja ussripik).

Millal kujuneb välja lapse vastupanusüsteem?

Sündides on lapsel olemas kõik immuunsüsteemi rakud, kuid nende funktsioonid ei ole veel täiskasvanu rakkudega võrreldes piisavalt arenenud. Inimese immuunsüsteem on siis nagu puhas leht – puudub kogemus haigustekitajatega võitlemiseks. Laste, eeskätt enneaegselt sündinud laste immuunsüsteemi rakkudel on alguses puudulik võime võidelda nii mikroobide kui viirustega. Oma elu esimesteks kuudeks saab beebi kaitse emalt: raseduse viimastel nädalatel kanduvad ema organismist lootele antikehad, mis aitavad beebit kaitsta väliskeskkonnast tulevate haigus-
tekitajate eest.

Emalt saab imik antikehad üksnes nende haiguste vastu, mille suhtes on emal immuunsus olemas, ning need antikehad tagavad kaitse vaid esimestel elukuudel. Edasiseks arenemiseks ja haigustekitajate vastase immuunsuse tekitamiseks on vajalik kokkupuude erinevate mikroobide ja viirustega. Korduvad kokkupuuted haigustekitajatega õpetavad esimeste eluaastate jooksul immuunsüsteemi nendega võitlema.

Kuigi antikehade tootmine algab organismis juba enne sündi, saavutatakse täiskasvanu omaga võrreldav tase alles 7.–8. eluaastal. Samas võib lastele piisata ka madalamast antikehade tasemest, et tagada nakkushaigustevastane kaitse.

Kuidas mõjutab kaitsevõimet sage  haiguste põdemine?

Iga päev puutume kokku tuhandete haigustekitajatega, nii viiruste kui ka bakteritega. Nahk ja limaskestad moodustavad organismi kokkupuutel nakkustega nende vastu mehaanilise ja keemilise barjääri, kuid mõni haigustekitaja suudab tõkked läbida ja organismi tungida. Esimesel kokkupuutel haigustekitajatega kulub immuunsüsteemil aega, enne kui hakatakse tootma antikehi. Seetõttu jõuavad need kehas levida ja tekitada põletikuga palju kahju. Osal immuunsüsteemi rakkudest on nn immunoloogiline mälu ehk võime jätta meelde haigustekitajaid. Seetõttu reageerib immuunsüsteem teistkordsel kokkupuutel samade pisikutega palju kiiremini ning inimene ei haigestu üldse või haigestub märksa nõrgemal kujul.

Teisalt võib sagedane haigestumine liigselt kurnata väikelapse immuunsüsteemi, mistõttu tuleks kõik haigused korralikult välja ravida ja viirushaiguste perioodil vältida rahvarohkeid kohti.
Kui infektsioonid kipuvad korduma, on veniva kuluga või tavalised ravimeetodid osutuvad väheefektiivseteks, võib see viidata ka immuunsüsteemi puudulikkusele.

Mis nõrgendab immuunsüsteemi?

Alatoitumus (eeskätt valgu vähesus), pidev ülekoormus ja krooniline väsimus vähendavad organismi vastupanuvõimet ja seda eriti just viirushaigustele. Samamoodi mõjutavad immuunsüsteemi toimimist krooniline alkoholi tarvitamine ja suitsetamine (ka passiivne suitsetamine).

Abi loodusest

Meliss on rahvameditsiinis hinnatud immuunsüsteemi tugevdaja. Melissi värskeid lehti võib lisada tee sisse, aga ka taimetee segusse näiteks koos sõstra- ja vaarikalehtede ning pärnaõitega.

• Ingver tugevdab immuunsüsteemi ja aitab suurepäraselt võidelda ka külmetuse, palaviku ja gripiga. Ingverijuurest võiks teha teed. Selleks tuleb keeta paar värskelt lõigatud ingverijuure tükki tassitäies vees umbes 1 minut. Kurnata vedelik tassi ning juua seda kas pruuni suhkru või meega.

• Karusmari (tikker) on üks paremaid immuunsüsteemi tugevdavaid vilju. Kuna karusmari on suur C-vitamiini allikas, aitab see tõsta ka organismi vastupanuvõimet gripiviirustele. Kui värsket karusmarja ei ole, sobib väga hästi ka tikrimoos või -mahl.

• 1 teelusikatäis aaloemahla ja vett peale juua – ja nii iga päev.

• Peedimahla tarvitatakse üldtugevdava vahendina paljude haiguste puhul. Peedimahl soodustab ainevahetust, kiirendab jääkainete ja mürgiste ainete eritumist kehast, sel on ka valuvaigistav ja põletikuvastane toime. Peedimahl tugevdab neerude, sapipõie ja maksa tööd ning takistab neerukivide tekkimist. Peedimahla soovitatakse juua ka immuunsüsteemi tugevdamiseks.
Kuid ettevaatust: peedimahla tarvitamise päevaseks normiks loetakse 200–400 grammi, raskemate tervisehäirete korral pool liitrit, mis soovitatakse jaotada mitmele joogikorrale enne sööki. Et organism peedimahlaga harjuks, võib seda alguses lahjendada porgandimahla või veega.

• Maasikais on rohkelt rauda ja antioksüdante, mis aitab tõhusalt vähendada riske haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Maasikatel on ka tugev põletikuvastane ja immuunsüsteemi tugevdav toime.

• Aprikoosis on rohkesti kaaliumi, naatriumi ja magneesiumi, B-rühma vitamiine ja C- vitamiini. Eriti oluline on aprikooside kõrge beetakaroteeni (A-provitamiini) sisaldus, mis tugevdab immuunsüsteemi, kaitseb rakke ning on kasulik nahale.

• Leedripuumahlal on higistamaajav, palavikku alandav, põletikuvastane, rahustav ja immuunsust stimuleeriv toime. Seda soovitatakse kasutada külmetuse, gripi, bronhiidi ja kopsupõletiku korral. Leedripuumahl viib organismist välja liigse vedeliku ning soodustab seega kehakaalu efektiivset alanemist.

• Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab organismi vastupanuvõimet ja ergutab sugunäärmete tegevust. Immuunsüsteemi tugevdavad küüslaugus olev lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid.

• Astelpajumahl on tõhus immuunsüsteemi tugevdaja, vaimse ja füüsilise toonuse tõstja.

Allikad: Vkusno&Polezno, 2010, Internet