Pereterapeut: "Sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist tuleb õpetada maast madalast."
Asjade äravõtmine, haavavad sõnad, uhkustamine ja füüsiline haiget tegemine on viisid, kuidas lapsed väljendavad oma tundeid ja kaitsevad ennast – kuna nad veel ei oska muul moel käituda.
Läheb päris kaua aega, enne kui lapsed hakkavad aru saama, et enda eest saab seista ka sõnadega, selgitades ja arutades. Kuid see arusaam ja vastavad käitumised saavad areneda ikkagi vaid täiskasvanu sekkumisel ja toel.
Agressiivsus
Kui laps on kord agressiivsusega oma sihi saavutanud, siis on loomulik, et ta hakkab sellist käitumist kordama. Siis on vaja vanemal ja ka õpetajal koolis või lasteaias seista selle eest, et eemaldada käitumisviisid, mis toetuvad “hammas hamba vastu” põhimõttele. Tähele peaks panema ilminguid, mis kinnitavad tugevama õigust. Tihti kiidetakse last, kes nii südilt enda eest seisab, samas märkamata, et see laps on teise vastu agressiivne; ning haletsetakse last, kes seda ei oska.
Ei tohi lasta tekkida olukorral, kus lapsed ennast ise kasvatavad. Sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist tuleb õpetada maast madalast. Oluline on sekkuda võimalikult vara, sest kui koolis või lasteaias keegi agressiivselt käitub, siis osa lapsi hakkab seda jäljendama ning on oht, et see saabki grupi käitumisnormiks.
Kui lapsel on probleem, siis mida väikesem laps, seda vähem on tal ressurssi ja oskust käituda sotsiaalselt vastuvõetaval moel. Tal on raske ennast mõista, ta ei pruugi aru saada oma tunnetest ja vajadustest ning empaatiat ta alles õpib. Lapse õigus on olla reaktiivne: ta lihtsat käitub oma impulsi kohaselt. Täiskasvanu kohus on järjepidevalt õpetada last seisma enda eest, teisele liiga tegemata. Kusjuures eeskuju on siinjuures tähtsam kui sõnad.
Kui vanem või õpetaja ka ise lapsega rahulolematu olles häält tõstab, ähvardab, sildistab, jõudu kasutab, siis on vähe lootust, et sõnad loevad. Laps võtab üle täiskasvanu ettenäidatud mudeli ja on segaduses, kui riidleme temaga selle pärast, et ta jäljendas oma kõige suuremaid eeskujusid – ning lapse lähiringi inimesed paratamatult seda ju on.
Sekku ja lahenda
Laps käitub “valesti” tihti seetõttu, et ta ei ole õiget käitumist veel ära jõudnud õppida. Ebasobiv tegevus tuleks katkestada, sellesse sekkuda, kuid mitte riidlemiseks, vaid olukorra peegeldamiseks ja lahenduse poole liikumiseks. Nii kodus kui ka lasteaias-koolis võiksid olla kokkulepitud käitumisreeglid. Vajadusel saab neid meenutada ja üle rääkida, eriti just sisulises mõttes: miks on oluline olla teise vastu hooliv ja tähelepanelik. Suhete vastastikkuse printsiipi tasub ikka ja jälle üle korrata.
