Pisikesed, aga tüütud

Kiirabiarst Mare Liiger ütleb, et võrreldes teiste maadega on Eesti loodus leebe ja hoiab meid. Putukapiste ja rästikuhammustuse tõttu satub meil inimese elu väga harva ohtu. Ohtlikud on just allergilised reaktsioonid, mis järgnevad mesilase-, herilase- või vaablasepistele. Märkimisväärset reaktsiooni rästiku salvamisele on 20aastase kiirabistaažiga arst näinud vaid kahel korral ja ka siis pääsesid inimesed eluga. Sellegipoolest on kasulik teada, kuidas end putukate rünnaku eest kaitsta ja millega sügelevaid kuplasid määrida.

Pinisevad sääsed

Sääseliste arvukast suguvõsast ründavad koduõuel tavaliselt emane pistesääsk ja kihulane. Sääski on rohkem niisketel aladel ja seisva veekogu lähedal, sest nad vajavad paljunemiseks vett. Mõnel tuulevaiksel suveõhtul võivad nad eriti pealetükkivaks muutuda.

Kaitse: Lapse nahka tasub kaitsta riietega – pikkade varrukatega pluusi ja pikasääreliste pükste või pika seelikuga. Jalatsid võiksid olla kinnised. Kui sääsed on lausa parvena kallal, kasuta putukatõrjevahendeid. Järgi nõudeid vahendi infolehel ja pärast kasutamist pese käed.

Abi: Pistekohale tekib punetav ja sügelev kubel. Mida rohkem seda kratsida, seda pikemaks muutub punetus- ja ärritusaeg. Väike­lastel võib hammustuse kohta tekkida nõgestõve­sarnane lööve.

Sügelemist leevendavad teepuuõli, mentoolpiiritus ja lahja kampriõli. Kohta võib hõõruda ka piparmündi-, koirohu- või petersellilehega, samuti võilillevarrega. Inimene on sääsehammustuse suhtes harva allergiline. Kui aga laps on tavapärasest tundlikum, võib enne loodusesse minekut võtta allergiavastast käsimüügiravimit.

Varitsevad puugid

Ämblikulaadne puuk varitseb madalas võsastikus või 20–70 cm kõrgusel rohukõrtel. Puuk klammerdub täiskasvanul tavaliselt jalgade külge ja võib suunduda sealt keskkoha poole. Lastel aga pääseb puuk otsejoones keskkohta ning võib sealt edasi ronida kaela suunas.

Puugid levitavad puukentsefaliiti ja -borrelioosi, millest esimese vastu ravim puudub.
Kaitse: Naha pinnale saades otsib puuk kombates vere imemiseks sobilikumat kohta. Sel ajal võib teda tunda ja tabada. Seetõttu tasub looduses liikudes vahepeal kontrollida, kas mõni puuk riietel või nahal ei liigu.

Riietus võiks olla kinnine, mis raskendab puugil nahani jõudmist. Apteegis müüdavad tõrjevahendid on tõhusad vaid koos kaitsva riietusega. Entsefaliiti haigestumist saab vältida vaktsineerimise abil.

Abi: Mida lühemat aega on puuk nahas, seda väiksema tõenäosusega kannab ta haigustekitajaid inimese organismi. Sisse imenud puugil tuleb võimalikult pea ligidalt naha lähedalt kinni haarata, ta mittepöörava liigutusega ühe ropsuga välja tõmmata ja siis hävitada. Enne eemaldamist ei tohi teda määrida õli või piiritusega, nagu kunagi soovitati.

Hammustuskoht tuleb desinfitseerida ja seda ühe kuu jooksul jälgida. Suureneva punetuse korral, aga ka nädala-paari pärast tekkiva peavalu, lihasvalu, palaviku vm sümptomi korral tuleb pöörduda arsti poole.

Toimekad mesilinnud

Mesilased, herilased ja vaablased ei ründa inimest vereimemiseks. Need putukad võivad susata siis, kui tunnevad end ohus olevat. Mesilased on aktiivsed kogu suve ja neid on rohkem seal, kus on neile meelepärased taimed, nagu ristik, liivatee, lavendel, ebajasmiin, pärn, kirss, õun, kreek jt. Enam on mesilase­pisteid mais ja augustis.

Herilased ja vaablased on aktiivsed marjade ning puuviljade valmimise ajal. Seetõttu võib neilt tihedamini susata saada juulist septembri alguseni. Kaitse: Putukate lähedal tasub hoiduda kätega vehkimisest. Marju ja puuvilju süües tuleb jälgida, et neil ei istuks mõni herilane. Eriti nõelamisohtlikud on herilased, mesilased ja vaablased pesa ligidal.

Abi: Nõelamisel satub inimese organismi väike kogus mürki. Nõelata saanud koht hakkab pakitsema ja sügelema, ka punetama ja tursuma. Kõigepealt tasub panna valutavale kohale midagi külma, näiteks külmakott. Lastele on hea määrida jahutavat Burnshieldi geeli ja kui suur valu on vähenenud, proovida pintsetiga astel nahast eemaldada.

Kui varem on esinenud allergilisi reaktsioone, on mõistlik võtta allergia­vastast ravimit (nt Claritin, Zyrtex). Kui esimeste minutite jooksul midagi hullu ei juhtu, ei juhtu tõenäoliselt ka edaspidi.
Paistetama kippuvale jäsemele tasub anda rahu ja hoida seda pikali olles kõrgemal.

Ülespaistetanud näo puhul saab leevendust külmakotist. Kel on kalduvus kõvasti paiste minna, võib võtta allergiarohtu. Vahel tekivad ka palavik, peavalu, iiveldustunne või vappekülm. Suhu nõelamise puhul tuleb pärast astla eemaldamist juua külma vett ja hoida suus jäätükke või jäätist. Kui huuled ja keel punduvad kiiresti üles ning paistetus levib hingamisteede poole, on vaja kutsuda kiirabi.

Ja veel: Inimene võib osutuda mürgi suhtes allergiliseks. Eriti ohtlik võib olla piste pea piirkonda. Kui poole tunni jooksul tekivad nõrkustunne, südamepekslemine, iiveldus ja punaselaiguline lööve, hingamine raskeneb, ilmneb kõriturse või keha muutub sinakaks, on vaja kiirabi. Arsti saabumiseni tuleb kannatanu panna pikali, jalad kehast kõrgemal, ja jälgida, et ta saaks vabalt hingata.

Ootamatu rästik

Palaval suvel kutsutakse paar korda kiirabi ka metsa, kus on ussilt salvata saanud inimene. Päikesepaistelistes metsaservades, soodes või rägastikes võib sattuda meie ainsa mürgise mao – rästiku peale.

Rästikut nähes on inimeste hirm suur, kuid rahustuseks võib öelda, et meie metsades ei ela mitte gürsa, kobra ega must mamba. Rästik salvab vaid siis, kui talle peale astutakse, teda puudutatakse või ärritatakse.

Rästikuhammustuse kohale jääb kaks täpi­kujulist haavakest. Mõne minuti pärast võib valu tugevneda ning 20–30 minuti pärast hammustuskoht tursesse ja punaseks minna.
Rästikumürk pole väga toksiline ja kolmandikul juhtudel see inimesse ei satugi. Raskemini võib aga mürk mõjuda lastele.

Mürgi mõjul võib tekkida peavalu ja -pööritus, iiveldustunne ja oksendamine. Samuti hingeldus, nõrkustunne ja teadvusekaotus.

Kaitse: Kohtades, kus võib kohata rästikut, tasub liikuda ettevaatlikult ning kanda tugevaid kummikuid ja pikki pükse.

Abi: Kannatanu peaks olema võimaluse korral pikali ja soojalt kaetud. Hammustatud kätt või jalga ei tohi tõsta kõrgemale, sest see kiirendab mürgi levikut. Hammustuskohale tuleks ruttu panna midagi külma (kas või vett või sammalt). Hammustatud käsi või jalg tasuks lahastada käepäras­te vahenditega, et aeglustada mürgi liikumist kudedes. Kasu võib olla ka ohtra vee joomisest.
Ei tohi kasutada valesid ravivõtteid, näiteks jäseme kinninöörimist või mürgi väljaimemist. Neist pole kasu ja need võivad isegi ohtlikud olla.

Esimese 10 minuti jooksul tavaliselt selgub, kui tõsine on mürgi mõju. Kannatanu tuleb toimetada haiglasse nii kiiresti kui võimalik.

Leevendust kupladele

• Mosquito Click on piesoelektriline seade, millega tehakse piste kohal
4–5 klikki. Nahka jõuavad imetillukesed elektrilised impulsid, mis lõhustavad mürgi struktuuri ja turse väheneb või ei teki üldse. Aitab sääsehammustuse, aga ka mesilase, herilase ja vaablase piste korral.

• Pikalt põdevatele kublakohtadele pane kampriõlikompress. Lahja kampriõli on kompressiks kohe paras, kangem tuleb enne toiduõliga lahjendada. Immuta riidelapp õliga läbi ja kinnita sidemega haigele kohale (ära pane kilet).

• Kuplasid alandab ka teelehemähis. Purusta 4–5 teelehte, lisa 1 sl külma vett ja pigista läbi lapi topsi sisse võimalikult palju mahla. Niisuta lapp mahlaga ning aseta valusale hammustuskohale.

Päikest naudi mõistlikult

Päikesepiste ja kuumarabandus. Kui laps on pikalt palava päikese käes, võib tekkida päikesepiste. Selle vältimiseks olgu lapsel seljas kerged ja heledad riided ning peas müts. Piira otsese päikese käes viibimist, näiteks aastane laps võib seal olla vaid pool tundi jutti. Lapsele tasub suvel anda rohkem juua, sest vedelikukaotus on suur.

Ülekuumenenud laps muutub tavaliselt algul rahutuks. Erutusele järgneb loidus. Laps võib oksendada, tal võib olla iiveldus ja kõht lahti. Võivad järgneda krambid ja teadvusekadu. Lapse nahk on kuum ja kuiv (harvem niiske). Temperatuur tõuseb üle 40 kraadi, kuid näiteks käed ja jalad võivad olla külmad.

Mida teha? Vii laps jahedasse ruumi või metsa alla ja mässi ta külma märja räti või lina sisse. Kutsu kohe kiirabi. Kui rätik läheb soojaks, vaheta see külma vastu. Kaela, kaenlaaluste ja kubeme piirkonda võid panna külmad veepudelid. Lehvita tuult või pane tööle ventilaator. Kui laps on teadvusel, anna talle palju jahedat vett juua. Hea on mineraalvesi või kerge soolalahus:
0,5 tl soola 2 l vee kohta.

Päikesepõletus. Põlenud nahk muutub punaseks ja võib kattuda villidega. Liigne päike suurendab nahavähi ja silmakae tekke ohtu ka lastel. Kauemaks päikese kätte minnes määri lapse nahka kaitsekreemiga, mille kaitsefaktor on vähemalt 15, väga õrna naha korral 30–45.

Mida teha? Kui pärast päikese käes viibimist on mõnes kehapiirkonnas valu, määri kahjustatud nahale spetsiaalset SOS nahahooldusvahendit, pantenooli või parema puudusel külma hapukoort.
Kui valu tugevneb ja tekivad villid, on parimaks abiliseks Burnshieldi põletusemulsioon. Põletuse korral ava pakend, võta sealt geeliga immutatud tampoonid ja aseta kahjustatud nahale. Valu kaob mõne hetkega ja põletus enam ei süvene. Eemalda tampoonid 6–12 tunni pärast.

Kui põletusega kaasneb palavik, anna kannatanule juua ohtralt jahedat vedelikku, eelistatult mineraalvett, ja aseta kehale külmas vees immutatud kompresse. Lapsele anna valu ja palaviku korral paratsetamooli. Raske põletuse puhul pöördu arsti poole.

Allikas: kiirabiarst Mare Liiger