Reeglid lastetoas

Kas olete märganud, et kasvatustõed teevad kannapöördeid? Oli aeg, mil laps võis rääkida siis, kui kana pissis. Järgnes periood, mil usuti, et lapse vabadust piirata ei maksa. Nüüdseks on selgunud, et päris nii see ikka pole – omatahtsi kasvanud väikesed kangekaelad ei oska hiljem teistega arvestada ega teha asju, mis on ebameeldivad või nõuavad pingutust. Praegu peetakse mõistlikumaks keskteed: lapsed kogegu nii vabadust kui ka vanemate toetust ja piire.

Reeglid ja rutiin on kasulikud ka vanemale, usuvad kaks küsitletud ema, Kadri Teder ja Silvia Lotman, kummalgi peres sirgumas kaks väikelast. Lisaks vaatame, mida kasulikku soovitab Jo Frost oma raamatus “Superlapsehoidja”.

Kadri lastetoa-reeglid

Reegel nr 1: päevakava olgu paigas

Kadri Teder, Paula (3) ja Hilda (2) ema: Kindel päevakava aitas mind eriti siis, kui lapsed olid väikesed. Titana magas Paula ning hiljem ka Hilda ainult kärus ja üsna kindlatel aegadel. Tavaliselt võtsin siis ette poeskäigu. Jalutamine oli trenni eest ja üksiti mõnus vaimupuhkus. Laste magades koristasin ja tegin süüa. Kasvades muutus ka nende unevajadus. Üleminekuajad kestsid umbes kuu-poolteist ja külvasid segadust, eriti kui Paula ei tahtnud magada, ent Hilda tahtis.

Mida teen: Püüan läheneda loominguliselt – kui laps päeval magada ei taha, mis seal ikka. Õhtune tuttuminek on aga paigas: kell 20.30 uneriided selga ja hambaid pesema! Hiljemalt kell 21.30 on unejutud loetud ja tuled kustutatud, hommikul ootab ju lasteaed. Aga ikka läheb vahel vägikaikaveoks.

Minu kasu: Saan teha midagi vajalikku või naudin niisama olemist. Vahel jaksan telekast uudiseid vaadata. Ka pean tähtsaks, et saan mehega kahekesi olla.

Jo Frost:

• Rutiini puudumine teeb lapse ebakindlaks ja närviliseks. Lõpuks võib ta igale tegevuse muutusele vastata trotsi või jonniga.
• Päevakava koostamist võiks alustada söögi- ja magamamineku aegadest, ülejäänu lähtub neist raamidest.
• Paljude laste jaoks on voodisse minek võitlus, mis röövib vanema väärtuslikku aega. Hea, kui magama minnakse igal õhtul samal ajal. Laps ei tohiks kauemaks üles jääda, et mõnd saadet lõpuni vaadata.
• Uneks aitavad valmistuda igaõhtused tegevused – ööriiete selgapanek, hambapesu, unejutt, “head ööd” soovimine.

Reegel nr 2: koristame koos

Kadri: Toa koristamisega käib meil siiani suur maade jagamine. Seni üritasin rohkem ise teha, nüüd on aeg, et ka lapsed seda õpiks.

Mida teen: Tund enne magamaminekut teatan: “Nüüd on aeg tuba koristada!” Aga sõnadest on vähe kasu, kui ma ise eeskuju ei näita. Vahel Paula jonnib, et ei viitsi enam, ent Hilda ütleb, et tema on täna hea laps ja aitab. Teinekord on usinuse hoog Paulal.
Kindlalt meeldib aga lastele tolmuimejaga koristada. Sellega saab jantida ning imeda sisse pärleid ja väikseid asju, mida isa peab hiljem tolmukotist otsima.

Lapsed üritavad ka nõusid pesta, aga seda ma vaadata ei suuda, kuidas pool tundi raha kraanist alla jookseb.
Vahel mõtlen, et peaksin olema nõudlikum, sest mõnikord lasen asjadel omasoodu kulgeda.

Minu kasu: Kas korras tuba pole siis rõõm? Ja et pole nii, et sina üksi oled koristamismasin ja teised vaid pisikesed prahimasinad. Tunnen, et minu kasvatus kannab vilja.

Jo Frost:

• Koristada on lihtsam, kui muudad selle mänguliseks ja kiidad last abi eest.
• Pane osa lelusid ära ja võta hiljem uuesti välja.
• Seleta lapsele enda järelt koristamise reegleid, aga ära looda täiust.
• Mängutoas võivad lelud kogu päeva põrandal olla ja koristada võib ka üle päeva, kuid ära jäta asju kuudeks mööda tuba vedelema.
• Lapsega liiga karm olles riskid tema vaimu murdmisega. Kui aga lapsele on kõik lubatud, ei suuda ta end suuremana üldse kontrollida.

Reegel nr 3: tüli korral aeg maha

Kadri: Tavaliselt läheb meil asi käest, kui Paula ja Hilda muutuvad ülemeelikuks ning hakkavad üksteist kiusama. Trumpavad teineteist üle rumalate sõnadega, mis lasteaias õpitud. Täielik kaos ja kaklus!

Mida teen: Tavaliselt on mul siis juba silme eest must ja teatan kurjalt: “Ja nüüd kumbki oma tuppa järele mõtlema.” Sisimas aga küsin: äkki peaksin hoopis ise sinna minema? Miks ma karjun nende peale?
Loodan, et omaette olles tüdrukud rahunevad. Küsin pärast alati: “Kas tead, mida sa valesti tegid?”
Minu kasu: Loodan väga, et lapsed õpivad, et kõigel, mis teed, on tagajärg. Enamasti on nad pärast järelemõtlemist palju rahulikumad ja mängivad sõbralikult. Ja ka minul on hingerahu.

Jo Frost:

• Jonnihoo ajal ei tasu lapsega kaubelda. Kui laps sulle vastu karjub, ära kõrgenda häält. Ütle talle, et ta ei tohi sinuga nii rääkida.
• Mine lapse juurde, kükita tema ette maha, et saaksid rääkida otse silma vaadates. Hoia lapsel kätest, et ta ei saaks ära joosta või silmsidet katkestada. Kui ta proovib pead ära pöörata, ütle: “Palun vaata mulle otsa!” Ütle selgelt ja rahulikult: “Sa ei tohi teist lüüa! Palun ära rohkem nii tee!”
• Ära ole järsk ega esita käsklusi käratusena, sellele järgneb kohe vastumeelsus.
• Ära kasuta haiget tegevaid sõnu. Tee selgeks, et sulle ei meeldi lapse halb käitumine, mitte tema ise.
• Tegutse kohe, ära lükka reageerimist edasi. Väikelapse mälu on lühiajaline: kui pahateo ja tagajärgede vahele jääb liiga pikk vahe, ei oska laps seda halva käitumisega seostada.