Juba lapse elutee alguses märkate, kuidas ta teie käitumist jäljendab, on see siis lusika liigutamine tühjas kausis või teie aevastuste kopeerimine. Ta õpib teilt, kasutades selleks kõige algelisemat viisi, kuid just jäljendamise kaudu me suudamegi kõike õppida. Teie laps jätkab teie jäljendamist ja teilt õppimist kogu lapsepõlve ja teismeliseea ning see asetab teie õlule suure vastutuse. Eeskujuks olemise töö muutub veelgi keerulisemaks, kui olete alustanud valesti ja peate aega kulutama, et parandada oma vigu siis, kui teie laps on need juba oma käitumise aluseks võtnud. Juhtnööride otsimine Esimene koht, kuhu mehed eeskujuks olemisel juhtnööre otsides vaatavad, on nende oma isad ja see, kuidas nemad eeskujudena hakkama said.

Foto: Shutterstock

Kuid sageli on teie elus olnud nii palju mõjutajaid või on need omadused sellisel määral teie iseloomu osa, et teil on raske nimetada, mida head või halba just oma isalt üle võtnud olete. Hea võimalus on küsida oma naiselt. Isegi kui ta ei ole sellest teile varem rääkinud, on tal hea ülevaade teie ja teie perekonna sarnastest joontest ja sellest, millised iseloomujooned te oma isalt üle võtnud olete, ükskõik, kas teile meeldib see, mis tal öelda on või mitte! Igal juhul on tegemist küsimusega, mis annab kõvasti mõtlemisainet ja mille jaoks teil praegu tõenäoliselt palju aega võtta ei ole. Kuid on oluline, et teil oleks mingid üldised põhimõtted, mida isana järgiksite. Mitte plaan, mis on jäik ja heidutav, vaid juhtnöörid, mis arenevad teie arenedes ning annavad laste elule kindla toetuspinna ja struktuuri, millest neil on võimalik edasi liikuda ja oma enda iseloomu kasvatada.

Üks võimalikke asja üle mõtlemise viise on kirjutada üles peamised iseloomujooned, mida sooviksite oma lastes täiskasvanutena näha. Seejärel kirjutage nimekiri enda omadustest. Mida ütleb nimekirjade võrdlus? Selles etapis otsustate ehk naeruvääristamisega riskida ja näitate neid nimekirju ka oma partnerile ning küsite, kas ta jagab teie arvamust. (Võib-olla peaks ta oma nimekirjad kirjutama?) Kui teie nimekirjad on suhteliselt kattuvad, oletegi juba õigel teel. Kuid nüüd võtke oma omaduste nimekiri ja kirjutage, kuidas te kõiki neid omadusi lapse igapäevaelus demonstreerite. See on ülesande keerulisem osa. Enamus meist peab ennast heaks inimeseks ja arvab, et lastest kasvavad samasugused. Aga võib-olla peaksime oma käitumist pisut lähemalt analüüsima. Lapsed ei erista head ja halba ega mõista irooniat. Täiskasvanud suudavad vähem meeldivatest kommetest mööda vaadata ja võtta end ühe tervikuna, head ja halba tasakaalustades, teades, et mõtlesime head, isegi kui ei näita seda alati välja. Lapsed näevad meid midagi tegemas, eeldavad, et see on hea, ja võtavad selle käitumisviivi üle. Näiteks viitavad hiljutised koolikiusamise uuringud sellele, et kiusajaid hirmutatakse ja kiusatakse kodus ning loomulikult kordavad nad seda käitumist teiste lastega suheldes. Seega ei piisa laste mõjutamise küsimuses vaid põhimõtete nimekirjast. Te peate nende printsiipide alusel ka tegutsema ja laskma lapsel näha, kuidas te seda teete. Kui see näib teile hetkel liiga teoreetiline, siis üks valdkond, kus võite nii enda kui lapse jaoks kiirete ja praktiliste tulemusteni jõuda, on jälgida, kuidas te oma partneriga paarina suhtlete. Seda, kuidas teie laps hakkab edaspidi suhetes käituma, mõjutab sügavalt just tema vanemate käitumine. Katsuge hoida keerulised küsimused privaatsetena, kuid laske oma lapsel osaleda hoolivas, armastavas ja avameelses suhtes, mida te partneriga jagate.

Allikas: naistekas.ee, katkendColin Cooperi raamatust “Beebi isa käsiraamat”, mis ilmus kirjastuselt OÜ Hea Lugu.