Sõbrapäeval vahetatakse suure innuga nii lasteaedades kui koolides sõbrapäevakaarte ja pisikesi kingitusi — mõned lapsed aga kaarte ei saa
„Kas lähed mängid nende lastega seal?“ küsisin oma tollal viieselt tütrelt, kui olime pargiveerel asuvale mänguväljakule jõudnud.
„Oota nüüd! Kõigepealt lähen neile lähemale, lasen endaga harjuda, siis kuulan, mis teema on, ja ütlen ka midagi naljakat.“
Selline teadlik sidemete loomise oskus juba viieaastaselt! Olin üllatunud ja uhkusest pakatamas, et küll olen ikka suutnud oma lapsele sotsiaalsust õpetada. Mõned aastad hiljem pidin nentima, et pole ma nii osav midagi. Paljudel lastel ei käi siiski sõprade leidmine sugugi ludinal. Minu teine tütar oli näiteks väiksemana valmis sõbrustama vaid nendega, kes tema sõna kuulasid, aga alluvate hulgast, teadagi, südamesõpru ei tule. Taipasin, et oma last tasub tähelepanelikult jälgida, kui ta teiste lastega mängimas on, sellisel juhul saab teda vajadusel sõbrasuhete loomisel aidata.
Kasvatusteadlased on välja toonud 10 oskust, mille arendamine aitab lapsel rohkem sõpru leida
1. Lähenemine
See on sõprade leidmisel esimene samm. Kui teie laps on tagasihoidlik või ebakindel, pakkuge talle välja võimalusi, kuidas kontakte sõlmida. “Mine küsi Annalt, kas ta tahaks sinuga sulgpalli mängida. Või kas ta on uut Harry Potterit lugenud.” Varuge mänguasju, mis parandavad vestlusoskust: pood, riideesemed rollimänguks, seltskonnamängud.
2. Empaatiavõime
Selleks et end teiste rolli panna suuta, on lastel vaja head enesehinnangut ja suurt eneseusaldust. Kui juhite lapse tähelepanu tema sotsiaalsetele võimetele, tunnetab ta, et on empaatiline, abivalmis, arvestav. “Mulle meeldib, et te Robiga rongimängus kordamööda mängite.” “Nii tore, kuidas te üksteist koristamisel aitate.” “See on sinust väga julge, et sa Annat toetad, kui talle liiga tehakse.”
3. Ausus
See on iga sõpruse alus. Alati ei pea sama arvamust jagama, kuid peab teadma, kuidas oma seisukohta ja vaateid ausalt esitada, ilma teist sealjuures solvamata. Sellise tasakaalu leidmine vajab palju harjutamist. Näidake lapsele, kuidas avatult, õiglaselt ja humoorikalt oma arvamust avaldada, vaielda ja läbirääkimisi pidada.
4. Õiglus
Ka õiglus vajab harjutamist, kuid see pole üldse nii raske, kui peetakse kinni neist reeglitest:
- Ei mingit ropendamist ega solvamist.
- Teist ei lööda.
- Igaüks võib öelda, mis tal hingel on, ilma et teda sealjuures katkestatakse.
- Kõige parem on edastada mina-sõnumit.
- Kui miski on ebaselge, tuleb järele küsida, et arusaamatusi ja vääriti mõistmist vältida.
- Kui lahendust siiski ei leita, pole see veel maailma lõpp. Sõpradeks võib ikka jääda.
5. Järele andmine
Lastevahelises sõpruses ei saa alati vältida probleeme. Tundub, et eelkõige tüdrukud soovivad mõnikord proovida järele suhte kõik nüansid skaalal “Ma vihkan Liisat“ — “Liisa on mu parim sõbranna“ — “Ma vihkan teda”. Aidake tülide korral vaadata asja sõbra vaatepunktist ja selgitage, et tihtipeale on parem järele anda, kui sõbrast ilma jääda.
6. Solidaarsus
Sõbrad hoiavad kokku. Näidake, et üheskoos ollakse tugevamad, kiiremad ja leidlikumad, näiteks köieveos, koristamises, kadunud asjade otsimises. Andke sõpradele väikesi ülesandeid, mida nad saavad koos teha (“Te võite juba laua ära katta.”). Soodustage meeskonnavaimu, mitte rivaalitsemist. Lapsed, kes on head meeskonnamängijad, on peaaegu alati ka head sõbrad. Meeskonnavaimu õpivad lapsed kõige paremini regulaarsete sportlike ja kunstiliste rühmategevuste abil.
7. Sõbralikkus
Lapsed taluvad tihtipeale kuni 30 konflikti päevas, kuid ükski sõprus ei pea vastu, kui üksteisele iga pisiasja pärast kraesse hüpatakse. Sõbralikkust saab veidi harjutada, kui kasutada käpik- või sõrmenukke ning mängida nende rollimängude abil sõbraliku suhtlemise reegleid: kuulamist, jagamist, järele andmist.
8. Kuulamine
Inimesel, kes oskab kuulata, on lihtsam kontakte sõlmida ja usaldust võita. Kuulamine tähendab, et ollakse nii tähelepanelik, et suudetakse öeldut korrata ning püütakse mõista teise inimese tundeid ja öelduga suhestuda. Näidake lapsele eeskuju ja aidake mõnikord abistavate küsimustega: “Mis sina sellest arvad?” “Mis su sõber sinust nüüd arvata võiks?”
9. Saladuse hoidmine
Usaldus on sõpruse alus, reetmine siia ei sobi. Õiged sõbrad ei jäta üksteist hätta, kuid nad ei pea alati teise tegemisi heaks kiitma. Kui sõber on ohus või plaanib mõnd jama, tuleb teavitada vanemaid või teisi vastutavaid täiskasvanuid. Halbade “saladuste” hulka kuuluvad vargus, riskantsed mängud, alkohol ja uimastid, keelatud video- ja arvutimängud, keelatud veebilehed, igasugune vägivald.
10. Kontakti hoidmine
Aidake lapsel sõpradega pärast kolimist või kooli vahetamist külaskäikude, e-kirjade, telefoni või Skype’i abil kontakti hoida. Lohutage teda, kui sõprus laguneb. Kui lapsed tunnevad, et pole üksi, on nad kurbusest üle saades tugevamad ning leiavad peagi uued sõbrad.
Neid nõuandeid järgides aitate lapsel luua eluaegseid kestvaid sõbrasuhteid ja pange tähele, ka teie endi sõbrasuhted teevad läbi uuendus- ja värskenduskuuri.
