Suure segaduse keskel

Silver:
“Emal pole aega lauamängu mängida ja isal välja minna. Vend ajab mind oma toast minema. Nii nõme on see uus kodu. Tahan vanasse koju tagasi.”

Vend:
“Silverist ei saa üldse rahu. Mul on nüüd oma tuba ja tahan siin üksi olla. Tema trügib sisse, segab ja võtab minu asju. Võiks natuke enda toas mängida.”

Ema:
“Mis Silveriga lahti on, et ta voodisse pissis? Varem pole seda juhtunud. Üldse on ta hakanud jonnima ja nõudma igasuguseid asju. Ei tunne teda kohe ära. Muidu nii rahulik ja hea laps. Oh, nii palju on kodus sättida. Nüüd veel see mure kah.”

Isa:
“Pean vist Silveriga karmim olema. Käib tubades ringi ja tuuseldab. Üks vingumine kogu aeg. Nagu oleks midagi sisse
läinud.”

Psühholoog:
“Suur elumuutus, sealhulgas kolimine, võib tekitada stressi. Laps võib reageerida ägedamalt ja muutuda jonnakaks. Tal võivad tekkida pea- või kõhuvalud, samuti võib ette tulla voodi märgamist. Kolimise järel ei muutu ju ainult harjumuspärane keskkond, vaid ka tavarutiin. Vanemad tegelevad asjade korrastamise ja remondiga ning lapsele jääb vähem aega. Armsad tegevused, mida varem koos tehti, jäävad mõneks ajaks kõrvale. Lähedust ja tähelepanu jääb seega vähemaks. Lapsel võivad tekkida ka teadvustamata hirmud.”

Nõuanne

• Räägi lapsega, kuidas ta end uues kodus tunneb: mis meeldib, mis mitte, mis teda segab ja mis häirib. Selgita ka, et segadus on ajutine.
• Et laps ei tunneks ennast eemalejäetuna, kaasa ta kodu korrastamisse. Kui sisustad tema tuba, arutage koos, kuidas seda teha, ja arvesta ka tema soovidega.
• Kui laps pelgab üksinda toas magada, luba tal mõnda aega uinuda vanemate või õe-vennaga ühes ruumis.