Tähed vaatavad peeglisse

Tallinna tüdruk Helena (6) avastas tähtede paeluva maailma paar aastat tagasi. Suurem huvi tekkis viieselt, ja sellal märkaski ta ema Tuuli Keerberg (43), et lapse tähed käituvad paberil üsna omatahtsi. “Vahel tulid tähed välja õigetpidi, vahel tagurpidi, mõnikord alustas laps kirjutamist lehe paremast servast, siis keskelt, siis vasakust servast,” kirjeldab eesti filoloogi hari­dusega Tuuli.

Eriti sageli pöörasid teistele selja S, E, N, K ja P. Vahel läks peeglisse üksik täht, vahel terve sõna. Joonistuste alla võis tüdruk kirjutada oma nime tavapäraselt HELENA, aga ka omamoodi – ANELEH –, tähed uudishimulikult vasakule vaatamas. Logopeedid nimetavad sellist nähtust peegelkirjaks.

Millest see tekib ja kuidas sellesse suhtuda?

Õige suuna annab ruumitaju

Peegelkiri võib, aga ei pruugi olla seotud vasakukäelisusega. Tuuli oli tütre vasakukäelisust juba ammu märganud. “Pliiatsi võttis Helena kohe kindlalt vasakusse kätte,” jagab ta, “ja sellega seoses juhtus vahel, et laps alustas kirjutamist paremalt – ja kuhu mujale siis tal edasi minna oligi kui vasakule?”

Kui Helena keeras peeglisse ainult tähti, mitte numbreid, siis Evaliisa (8) puhul avaldus peegelkiri eelkooli aegu just numbrites. “35 võis tal vabalt olla 53, peegelpildis kirjutatult kah veel,” ütleb Evaliisa ema Merle (42). Peegelnumbreid võib tüdrukul vahel harva ette tulla veel nüüdki, 2. klassi algul. Ja veel üks eripära: vahel võis laps lugema õppides kas terve lühema sõna või mõne silbi tagurpidi kokku lugeda.

Millest peegelkiri tuleb ja kas see on ainult vasakukäeliste, nagu Helena ja Evaliisa eripära? Raamatus “Teach Your Own” arutab Ameerika õpetaja ning haridusuuendaja John Holt peegelkirja võimalike põhjuste üle ja leiab neid mitmeid. Alustades aju vingerpussist, mille tõttu laps näeb tähte küll õigesti, kuid tema aju registreerib selle peegelpildis, kuni selleni, et laps lihtsalt unustab, kummale poole täht vaatab. “Laps, kes alles õpib tähti kirjutama, silmitseb tähte ja teeb selle järele. Ta võrdleb enda tulemust küll eeskujuks võetud tähega, ja näeb, et miskit on teisiti, kuid otsustab, et see pole tähtis. Täpselt samuti, nagu joonistatud koer on ikka koer, vaadaku ta paremale või vasakule.”

Logopeed Kadi Künnapuu sõnul on peegelkiri lastel normaalne ja seotud aju arenguga. “Veel pole kujune­nud välja suunataju ega teadlikkus oma keha külgsusest, see tähendab, et on olemas parem ja vasak, alumine ja ülemine, eesmine ja tagumine,” selgitab ta. “Et olla võimeline tõlgendama kahemõõtmelisi sümboleid, nagu tähed ja numbrid, peab laps suutma ära tunda oma keha asendit ja suunda kolmemõõtmelises ruumis.”
Lapsed armastavad täiskasvanuid matkida, nii mängivad nad ka kirjutamist ja lugemist. “Kuid tähekujud pole nii varases eas veel kinnistunud ja seetõttu võibki neid näha lapse paberil nii-öelda eri poosides,” ütleb logopeed.

Parem ja vasak

Kuigi üksikud peeglis kirjutatud tähed on arenguliselt normaalsed, võib mõnel peegelkirja harrastaval lapsel segadust esineda ka muudes eluvaldkondades. Näiteks võib tal olla keeruline ruumis orienteeruda ning tajuda mõisteid “parem” ja “vasak”.

Helenal on praeguseks küll kenasti selge, kus on vasak, kus parem käsi, kuid kergeid arusaamatusi võib ikka ette tulla. “Näiteks võib ta küsida, kumb on vasak ja kumb parem pool siis, kui tahab märki rinda panna,” kirjeldab Tuuli. “Kui ütlen, et vasak on seal, kus vasak käsi, teab kohe.” Kui aga vasakukäeline Helena flööti mängib – tüdruk õpib pillimängu lasteaias –, teeb ta seda nagu parema­käelised, s.t vasak käsi hoiab pilli ülevalt ja parem alt. “Kord kontserdil, kui osa lapsi võttis flöödi valesti kätte, juhendas õpetaja, et alla läheb see käsi, millega sööd... Nägin, et siis sattus Helena küll segadusse, sööb ju tema vasaku käega,” ütleb Tuuli.

Evaliisal on pooltega veidi rohkem sekeldamist. Tüdruk käib tantsukoolis ja tantsuõpetaja palus tal kodus eraldi vasakut ja paremat poolt õppida. “Aeg-ajalt ütlengi siis talle, et tõsta parem käsi üles või hüppa vasakul jalal,” kirjeldab ema Merle. “Vahel ta ikka ajab sassi kah, aga õpime mänguliselt, ja usun, et millalgi ta lihtsalt harjub. Mäletan oma lapsepõlvest, et ajasin ka ise vasaku ja parema jala segi ning siis soovitas tädi, et kuule, tüdruk, sul on vasakul põlvel sünnimärk, äkki see aitab sul pooli meelde jätta.”

Kuigi Evaliisa on hea tantsija, on ta ilma vaevata võimeline kogu kava peast peegelpildis ette kandma. Kui ennast unustab, teebki seda. Ema usub, et selleks, et grupis tantsida, peab ta tulevikus endale kogu aeg meenutama, mis jalaga alustada ja kuhupoole pöörata.

Kuidas suhtuda?

Kadi Künnapuu ütleb, et kuna tegu on arengulise eripäraga, pole vaja esimeste peegeltähtede pärast muret tunda. Logopeedi juurde on põhjust pöörduda alles siis, kui laps on kuueaastane või vanem ja kirjutab ikka veel peegelkirjas. “Tavaliselt on siis raskusi ka muus osas,” jätkab logopeed ja loetleb: “Laps ei suuda hoida pliiatsit pingutuseta, kätt väänamata; ei suuda kõnelda selgelt ja täpselt, öelda välja keerulisemaid sõnu, leida õiget sõna eseme kirjeldamiseks; võib lugedes jätta sõnu ja ridu vahele.”

Helenal ja Evaliisal selliseid muresid polnud. Mõlemad pered pidasid nõu lasteaiaõpetajaga, ja kui nood nagu ühest suust ütlesid, et see on täiesti normaalne ja kaob ajaga, võtsid emad peegelkirja pigem kui põnevat nähtust. Tuuli oskas sellesse isegi huumoriga suhtuda. “Vahel arutasime, et näe, igatpidi kirjutab, kas hakkab varsti ülevalt-alla-kirja ka õppima?” meenutab ta. Seda tegi Tuuli küll, et kui tütrel mõni täht peegelpildis paberile tuli, juhtis ta sellele lapse tähelepanu. Et kõik on õige, ainult et see täht käib teistpidi. Nüüd, kuuesena, pole Helena terveid sõnu enam peeglis kirjutanud.

Kadi Künnapuu rõhutab, et teistsugune on olukord siis, kui peegelkirjatähed ilmuvad paberile koolis käiva lapse käe alt. “Kui algklassilapsel esineb peegelkirja, tuleks iga lapse puhul eraldi välja selgitada, mis talle veel raskusi valmistab,” ütleb ta. “Enamasti on häiritud koordinatsioon, enese tajumine ruumis, järjestamisoskus, tasakaal, rütmitunne. Laps võib jätta pisut ebakindla, kohmaka mulje. Isegi kui tema kuulmine ja nägemine näivad normaalsed, ei pruugi ta kuulda kõrge sagedusega helisid. See omakorda tähendab, et spetsiifiline kõnekuulmine ei ole piisav, et saaksid kujuneda häälikute eristamisoskus ja sealt edasi lugemis-kirjutamisoskus.”

Seega pole üksik peegelpildis kirjutatud täht probleem, ent seda tasuks märgata. Ja pakkuda lapsele koos askeldades lihtsaid mänge, mille käigus saab uurida tema tasakaalu ja suunataju, peenmotoorikat ja järjestamis­oskust.

Harjutusi koordinatsiooni, suunataju ja järjestamisoskuse lihvimiseks

Meisterdame. Lao lapsega koos algul kolmest, hiljem rohkemast puupulgast kujundeid. Tee näidis ja julgusta last võtma sama palju pulki ja tegema sama kujundit. Väikeste laste puhul nimeta: “Näed, see pulk on üleval, aga see on all. Enne panin selle pulga, pärast selle.” Siis vahetage rolle – laps mõtleb välja uue kujundi ja sina matkid. Ülesanne muutub raskemaks, kui laps ei näe sinu tegevust, s.t moodusta kujund varjatult. Veel raskem on matkida mälu järgi: lase lapsel näidist mõnda aega uurida ja kata see siis rätikuga kinni.

Sõdur. Anna lapsele ühe- või mitmeosalisi korraldusi, näiteks: “Hüppa kaks sammu ette ja kolm vasakule!” Laps peab käsklust valjult kordama ja siis vastavalt hüppama, olles näoga kogu aeg ühele poole. Samuti saate mängida jalutuskäikudel: üks ütleb ette, kus ja kuhu pöörata, näiteks: “Mine otse, kastani juurest pööra vasakule ja peatu sinise postkasti juures!”

Sõidutee. Joonista kriidiga maha või tapeedirullile muster. Seal võib olla siksak, lained, spiraalid vms. Palu lapsel mustrit jätkata. Seejärel kõnni lapse nähes mustrit mööda nii, et oled näoga alati ühes suunas, soovitatavalt parem külg ees nagu kirjutamisel. Nimeta, kuhupoole lähed – vasakule, paremale, üles, alla. Nüüd on lapse kord proovida. Siis rullige paber kokku ja proovige liikuda ilma näidiseta.

Võlusussid. Kujutlege, et teil on võlusussid, mis jätavad põrandale värvilisi jooni. Liigu näiteks kujuteldavat kolmnurka mööda ja palu lapsel mõistatada, mis kujund põrandale tekkis. Õhuta last samuti põrandale mõnd geomeetrilist kujundit “kõndima”. Ülesanne on raskem, kui olete liikudes näoga alati ühes suunas.

Pärlikee. Lükkige pärleid kaelakeeks, pidades kinni teatud järjekorrast. Näiteks kaks sinist, üks punane ja kolm kollast.

Kui vajad rohkem abi ja just oma lapsele jõukohaseid harjutusi, pöördu logopeedi poole. Infot saad ka lähimast õppenõustamiskeskusest või Eesti Logopeedide Ühingu kodulehelt www.elu.ee.