Tantsuõpetaja Kristina Raja: tantsukunstiga tegelevad lapsed on tasakaalukamad ning avatumad

Tantsuõpetaja Kristina teab väikese lapse emana, et liikumiskeel on loomulikult olemas enne kui esimesed sõnadki tulevad. Tants on kui salajutt, mida teised ei pruugi teada, kuid liikudes saab oma lugu jutustada. Kui oled oma mure ära rääkinud, on palju kergem olla ning see tantsust saadud vabanemistunne kajastub ka lapse käitumises. Tants võib olla stressis lapse teraapia ja rõõmsa lapse lend. Siit saad teada, mis on need kolm viisi, kuidas tants lapse arengule positiivselt mõjub.

Hea tantsuõpetaja suunab lapse oma emotsioone tundma õppima ja neid vabastama. Õpetajal on võimalik last jälgida ning tema kineetilise empaatilise väljenduse kaudu teda tema muredes aidata. Väärkoheldud lapse keha liigub hoopis teisiti. "Tihti ei ole laps verbaalselt valmis ennast väljendama ning elab oma muresid enda sisse, mis toob kaasa nö. "paha lapse" käitumise, vägivalla. Tegelikult on see tingitud lahendamata probleemidest", selgitab tantsuklubi Koit õpetaja Kristina Raja. Kõikide nende märkide järgi on võimalik jõuda lapse sisse ning teda aidata.

Kolm viisi, kuidas tants lapse arengule positiivselt mõjub

1) LOOGIKA ARENG

Müüt räägib, et tantsulapsed pidid olema taibukamad matemaatikas. Mis on selle taga?

Tantsutundide kombinatsioonid ehitatakse tihti üles 8-le taktile ning õpetaja loeb neid numbreid kaasa, mistõttu hakkab laps samastama jooniseid matemaatiliste kujutistega (ring, kolmnurk, joon, kolonn). Tantsutunnis kasutatakse neid termineid juba varem kui lasteaia matemaatika neid õpetama hakkab, samuti paar/paariline, kolmik, nelik ja pool, mis loovad varasemad matemaatilised seosed ning parema potentsiaalse arengu.

2) SOTSIAALNE ARENG

Tants maandab erineva liikumisvajadusega lapsi ja omab seetõttu teraapilist mõju. Näitena toob Kristina välja ühe hästi aktiivse ja püsimatu õpilase, kelle verbaalne väljendus oli üsna puudulik. Ta sai muudkui riielda: "Miks Sa niheled? On Sul sipelgad püksis?" Lapsel oli rääkimata mured ning sedasi liikudes sai ta rahuldust.

Laps alustas tantsutreeningutega sügisel, kuid tunnist osavõtt oli puudulik. Just sellepärast, et liikumise keel oli tema esmane suhtlusvahend ning selle teadlik kasutamine kohutas teda. Mida aeg edasi seda julgemaks laps muutus. Rahustavat ja positiivset mõju täheldasid nii rühma õpetaja, mängukaaslased kui lapsevanem.

Kevadkontserdil ei jõudnud laps ära oodata, mil saab lavale oma oskusi näitama minna. Esinemisjulgus oli ühtäkki kandunud üle ka teistesse tundidesse. On väga oluline jälgida kuidas reageerib lapse keha erinevatele mõtetele/emotsioonidele ning kuidas ta end sel puhul väljendab. Jälgimise tulemusel saab last väga palju aidata.

3) TERAAPILINE MÕJU

Laps ei suutnud 5-aastaselt joosta ega hüpata. Kristina oli nõus lapse treeningule võtma. Esimesed kaks kuud ta ei rääkinud midagi, ta tegi tunnid vastavalt oma võimetele kaasa. Sisemiselt hakkas ta peagi särama, kuna iga tunniga muutus tema sooritus järjest paremaks. Kristina pani tähele, kuidas ta muusikat kuulas ning sooritas vastavaid liigutusi kindla muusika järgi. Lapsel oli tekkinud seos liikumise ja heli vahel.

Kristina soovitas ta vanematel jooksmas käia kas lauldes või muusikat kuulates. Lapse jätkuv areng oli hämmastav, mida ei oodanud ei õpetaja, vanemad ega arstid. Laps tegeleb ka praegu tantsimisega ning väga edukalt.

Kristina juhendatav Tantsuklubi KOIT võtab igal hooajal vastu uusi õpilasi vanuses 2 - 14. Liikumine teeb tõesti rõõmsaks. Meid kõiki. Eranditult!