Tarkusekivi kotti ja kooli!
Ettevalmitus kooliks algab aasta varem - viimasel lasteaia-aastal. Lustaka nimega lasteaia Meie Mängurühm lasteaiaõpetaja Küllike Koogi sõnul tuleb viimasel lasteaiaaastal teha neid asju, mida saab teha vaid lasteaias, ja pole vaja teha neid, mida saab teha koolis. Koolieelik peab saama harjutada kehalist osavust, rassida ja ronida, samuti peab õppima olema sõber, kaotama, kokkuleppeid sõlmima, koostööd tegema ja organiseerima.
Hädad koolis algavad sageli sellest, et lapse tahe on nõrk. Mis aga arendab tahet? Iga tegu, mida laps ise teeb, igasugune mõtestatud liikumine, iga konkreetne oskus, mille omandamise kaudu ta ennast rohkem usaldada saab. Tänu tahtele on laps võimeline toime tulema ka koolitöödega.
Tänapäeval on tahteloidus paraku aina levinum ja seepärast peab Külliki Kook tahte toetamist koolieelse ea vaat et kõige olulisemaks ülesandeks.
„No ei ole me kõik osavad, mõnel ei seisa nõel või haamer nii hästi käes kui teisel,“ teab õpetaja. „Kui laps on tahtenõrk, peab teda väga järjekindlalt julgustama väikestele tegudele. Kui ta on sealjuures ka tundlik, teda on kerge endast välja viia ja raske meisterdama või ennast teenindama saada, siis alati aitab, kui algul annab vanem lapsele oma jõudu juurde.“
Ehk siis kui laps ei soostu nõusid laualt viima, ütle rõõmsalt: „Viime koos – sina võta taldrik, mina viin tassi.“ Või kaebab laps, et ei saa saabast jalga, siis vasta sina hakkajalt: „Ei ole hullu: ma hoian säärest, sa pista jalg sisse.“
Ka siis, kui koolieelikus on tärganud vaimne huvi – ta uurib tähti –, on väga tähtis, et tema sotsiaalset ja tahte arengut tähelepanuta ei jäetaks. „Muidugi võib lapse tähehuvi rõõmsal moel muude tegevuste hulka punuda, kuid ärge hakake teda laua taha lugema sundima, selle aeg tuleb koolis!“ soovitab Külliki.
„Kui aga lapsel tähehuvi pole, peab selle saabumise ära ootama. Pole vaja torkida, et sa oled nii suur poiss, sa peaksid juba tähti tundma. Ja istu korralikult, koolis pead kogu aeg paigal istuma. See tõrjub last tähetarkusest eemale, tekitab juba ette vastikust kooli vastu. Pigem lugege lapsele raamatuid ette, jutustage lugusid – see ärgitab tähehuvi. Usaldage last, olge kannatlikud ning andke hagu tema füüsilisele ja sotsiaalsele arengule.“
Tähtis on seegi, et lapsele usaldatav ülesanne teda kõnetaks, et laps tunneks seotust ja huvi. Kui koolieelik läheb vastu oma elu olulisele muutusele, siis vanemate osa on säilitada ootustes mõistlik mõõdukus.
Kõige olulisem on aga lapse ja vanema omavaheline suhe. Lapsevanem on oma lapsele kõige tähtsam inimene. Tema teha on suuresti see, kas laps tunneb end abitu kasvuhoonetaimena või julgeb usaldada ennast ja maailma.
Loe artiklit täispikkuses ajakirjast "Koolieelik, sügis 2014" või ajakirja elektroonilisest väljaandest siit...
