Tere tulemast mängukooli!

Võiks arvata, et väikelastega peres läheb elu tõeliselt lõbusaks siis, kui lapsed on juba lasteaiaealised ja oskavad ise mängida. Ent Tartu Ristikheina lasteaia õpetajad Inna Sevastjanova, Ülle Siilaberg ja Nele Maks teavad, et iseseisva mängu eelduseks on vanema järjekindel töö lapse sünnist saati.

“Mäng ei tule lapsel iseenesest, et võta mänguasi ja mängi. Vanemal endal tuleb eeltöö ära teha,” toonitab Ülle Siilaberg. “Kahjuks tehakse seda vähe. Tavaliselt antakse lihtsalt uus lelu pihku.”

Õpetajad rõhutavad, et mängima õppimisel on kõige tähtsamad esimesed kolm eluaastat. Kui laps siis vanema abiga mängimisoskust ei omanda, võib olla juba hilja. Lasteaias näevad õpetajad selgelt, kui palju on lastega kodus tegeldud. On lapsi, kes ainult loobivad ja lõhuvad mänguasju. Nad ei oska lelude ega kaaslastega mängida. Tihti on neil ka suhtlemis- ja keskendumisraskusi, mistõttu nad hiljem väga visalt lugema ja kirjutama õpivad.

Kuid mänguoskuse õpetamine ei tähenda, et kodu peab olema maast laeni mänguasju täis. Vastupidi! Olgu lelusid pigem vähe, ent need võiksid olla head ja huvitavad. Ja tegelikult on lapse arenguks parimad mängud need, kus päris mänguasju ei kasutatagi, sest… mida täiuslikum lelu, seda vähem see last arendab.

Mänguline segadus

“Mäng arenebki algselt sellest, et laps õpib esemetega tegutsema,” ütleb Nele Maks. “Need ei pruugi olla üldse mänguasjad, vaid näiteks potid-pannid. Alla aastasel lapsel pole palju vaja.”

Las laps võtab köögikapist kuivainepurgid, vanad plekktopsid ja pudelid ning proovib pista sinna makarone või herneid. “Isegi minu kolmene poeg paneb veel herneid pudelisse. See on talle hästi põnev mäng,” kirjeldab Inna Sevastjanova.

Aga mida ütlevad paljud emad, kui laps köögis toimetama asub? “Ära aja kõike sassi! Kes jõuab sinu järel koristada?”
“See on viga!” tõdeb Ülle Siilaberg ning lisab, et laps peab ka vanema igapäevaseid toimetusi nägema. “Kui vanem lükkab lapse kõrvale, ei teki tal hiljem, nelja-aastaselt, rollimängu oskust, mis on väga tähtis.”

Ka lapse külvatud segaduse võib mänguliselt likvideerida. Pange koos herned purki ja purgid suuruse, värvi või kuju järgi tagasi kappi. Ja oletegi jälle saanud kaasa aidata lapse vormi-, ruumi- ja värvitaju arengule. Kui leiate lastetoast hunniku täis soditud pabereid, ärge minge endast välja, vaid võtke ette rebimisõpetuse tund. Rebige paberid väikesteks tükkideks, nii et kerkib kohe mõnus kuhi. Siis laske lapsel see koorem mänguauto kasti panna ja autoga prügikasti juurde sõita. Rebimine, muide, on õpetajate sõnul üks raskemini õpitavaid oskusi.

Imelihtsad mängud

Ülle Siilaberg sõnab, et lapsega saab mängida kogu aeg. Lasteaiast koju minnes võib uurida puulehti, joosta võidu lasteaia väravani või lugeda tee peal kokku, mitu punast autot vastu sõidab. Kodus õhtusöögi valmistamise ajal võib laps teha mängusööki, pärast aidata lauda koristada ja nõusid pesta.

Nele Maks on märganud, et söögitegemine pole viimasel ajal mitte ainult tüdrukute, vaid ka poiste lemmikmäng. Selles võib kasutada plastist toiduaineid, kuid palju huvitavam on valmistada mängu tarvis ained ise soolatainast. See pakub jällegi koostegemise rõõmu.
Las laps mõõdab ise jahu, soola ja vett kaussi, ning teie räägite juurde, mis on pehme, märg, kõva jne. Edasi voolite, küpsetate ja värvite koos. Tulemuseks on ainulaadsed saiad-porgandid-sidrunid. Tegevust saatev lapse ja vanema suhtlus toidab ka nii olulist omavahelist sidet.

Suhtlus on tähtis lapse sünnist alates. Juba siis, kui tutvustate beebile esimesi lelusid. “Seda ei saa teha hääletult, vaid laps peab tunnetama, et ema on tema kõrval ja suhtleb temaga,” ütleb Inna Sevastjanova.

Iga uue mängu õppimisega peakski kaasnema vanema selgitus, mis toimub. Et ema või isa hääl on lapse kuulamisoskuse ja kõne arengus väga tähtis, võib ka igapäevaseid toimetusi tehes appi võtta liisusalmid ja laulud. Isegi kui vanem enda arvates viisi ei pea.
Kogu mäng peakski toimuma argiste askelduste käigus, mitte nii, et iga päev kella neljast kuueni arendame last. Ja kuna lapse keskendumisvõime on piiratud, olgu mängud lühiajalised. Inna Sevastjanova märgib, et lapse arendamisega ei maksa kalduda ka teise äärmusse ja hommikust õhtuni palehigis vaid sellele pühenduda.

Allasurutud lapsed

Õpetajad on ühte meelt, et täiskasvanud kipuvad lapsi alla suruma. Kogu aeg on ju kiire. Ka ülerahvastatud lasteaiarühmades peavad õpetajad distsipliini tagamiseks paratamatult lapsi raamides hoidma. “Nad on allasurutud, aga tegelikult tuleks lapsel lasta lihtsalt vabalt olla,” ohkab Ülle Siilaberg.

Sestap on õpetajatel palve: laske lastel õues vabalt möllata, ilma et nad peaksid kartma ema pahameelt mustade riiete pärast. “Ja pange ka lasteaeda sellised õueriided, mida pole kahju ära määrida. Kui lapsel on riided mustad, peaks olema vanema reaktsioon: jess, laps on täna mänginud! Muretsema peaks hoopis siis, kui laps on puhas,” tõdeb Siilaberg.

Verest ei maksa välja minna ka siis, kui laps mäkerdab ise sööma õppides. Selle käigus arenevad koordinatsioon ja käeline tegevus ning ka see on lapse silmis mäng. “Las see piim läheb maha ja klaas katki, peaasi et laps teeb kõike ise!” lisab Siilaberg. Samuti tasub koju soetada värvimis- ja voolimisvahendeid. Mis sest, et laps nendega “plätserdab”. “Lapsed aeg-ajalt lasteaias kaebavad, et nad vooliksid kodus küll, aga ei ole plastiliini,” tähendab Nele Maks.

Ülle Siilaberg soovitab vanemail, kel pole piisavalt ideid, mida väikelapsega kodus teha, käia kas või mõned korrad beebikoolis. Ka raamatukogust leiab teoseid, kus on igas eas lapsega koos mängimiseks vahvaid juhiseid.

9 LIHTSAT MÄNGUIDEED

Peegelpilt. Tehke lapsega peegli ees nägusid (rõõmus, kurb, väsinud, kelmikas). Siis pange midagi naljakat pähe ja mängige klouni.
Täpsusvisked. Visake kasti või purgi sisse plastiliinikuule, ajalehest palle, herneid, makarone.

Pillikool. Täitke klaaspudelid erineva veehulgaga ja kuulake, mis häält need teevad, kui lusikaga vastu pudelit lüüa. Pange purkidesse herneid, mannat, tatart ja võrrelge, mis häält üks või teine purk kõristades teeb.

Makaroniehted. Värvige guaššvärvidega torumakarone ja tehke neist ehteid või toakaunistusi.
Tänavamängud. Poodi jalutades leppige kokku, et tee peal ei tohi astuda ühegi kõnniteeplaadi serva peale. Mõnikord võib ka lugeda, mitu kukesammu on ühest tänavapostist teiseni.

Topsimäng. Hoidke alles piimatoodete plasttopsid. Pange neid üksteise sisse ja peale, õppige tajuma nende suurust ja kuju. Peitke ühe topsi alla väike mänguasi ja laske lapsel arvata, millise topsi all see on.

Esinemised. Innustage vanemaid lapsi tegema kodus teatrit, kontserti vms. Aidake neil ehitada lava koos eesriidega.

Kaardipusle. Lõigake vana postkaart esmalt pooleks ja laske lapsel pooled omavahel ühendada. Seejärel lõigake kaart neljaks jne.

Sõrmeteater. Sõrmed on mänguasjad, mis on alati omast käest võtta. Joonistage sõrmedele näod pähe või tehke seinale varjuteatrit.

SOOLATAINAS EHK VÕLUTAINAS
2 kl jahu
2 kl soola
1 kl vett
1 törts toiduõli

Laske lapsel panna kaussi jahu ja sool ning segada need segi (kas või käega). Valage juurde vesi ja törts õli. Segage koos ühtlaseks paksuks tainaks ja voolige sellest erinevaid kujukesi. Pange need 100–150kraadisesse ahju ning laske küpseda 1–2 tundi, kuni kujud on valged ja kivikõvad. Seejärel võib need guašiga üle värvida ja hiljem guašilakiga katta.

KOLM ETAPPI UUE LELUGA MÄNGIMA ÕPPIMISEL
1. Esmalt ema näitab ja seletab lapsele, kuidas uue asjaga mängida.
2. Laps mängib ja ema seletab mängu põhimõtted üle.
3. Laps oskab lõpuks iseseisvalt mängida, ilma et ema peaks kõrval olema.

KASULIKKE RAAMATUID

• Erika Kalamees, “Kus mu pöial?”
• Sirje Raadik, “Õpime õues mängides”
• Ken Adams, “Arenda oma lapse andeid”
• Kadi Lukanenok, Ene Mägi, “Päev-päevalt targemaks”
• Edna Vahter, “Teeme koos lapsega”
• Krista Kivisalu, “Mängime!” ja “100 mängu lapsega”
• Maarja Mänd, “Mänge siit ja sealt”
• Kirjastus ILO, “Liisusalmid ja lasteriimid”, “Liikumismängud ja -tegevused”, “Mängime ja õpime”.