1. Hilisõhtune külaline

Ärkasin keset ööd, kuuldes, et mu poeg justkui suhtleks kellegagi oma toas. Ta oli siis kolmene. Läksin tema tuppa ja uksel seisatades nägin, et ta on istukile tõusnud ja jõllitas just sinnasamasse ukseavasse, kus ma seisin. Ometi ei vaadanud ta mind. Ma läksin tema juurde, teda nimepidi hüüdes, kuid ta ei liigutanud ennast ega suunanud oma pilku ukseavast mujale. Siis hakkasin juba karjudes tema nime kordama ja vehkisin tema näo ees. Äkki küsis ta: “Mida?”, ise ikka ukseauku jõllitades. Ma küsisin, et mida sa seal vaatad, ta vastas, et seda meest toauksel. Siis vajus ta tagasi voodisse ja uinus.

2. Operatsiooniks valmis

Ühel pühapäevahommikul pikutasime tekkidesse mässitult koos tütrega voodis ja lugesime koos. Väljas sadas, meil oli aga nii mõnus, tema jõi teed ja minul oli kohvitass. Elu tundus nii ilus. Äkki mu tütar vaatas minu poole ja küsis lootusrikkalt: “Isa, kui sa sured, kas ma võin siis su lahti lõigata ja vaadata, mis sees on?” Tõmbasin kohvi kurku. “Muidugi kallis, ikka võid!” Ta vaatas minu poole ja naeratas.

3. Kuues meel

Lugesin oma kahesele lapsele unejuttu ja pärast rääkisin pisut vaimudest ja kummitustest, kes loo tegelasteks olid. Et neid ei tasu karta. Ega ma ei kardagi, vastas laps ja selgitas, et see, kes tavaliselt tema toas käib ja teda juustest sasib, see on päris tore.

4. Ettekuulutus

Minu sõber rääkis mulle loo sellest, kuidas ta kahte last valvas. Üks oli kolmene ja teine viiene. Viiene joonistas paberile oma perekonna lasteaia ees seismas ja lisas pildile pruunikate lokkis juustega tüdruku (minu sõbra moodi), kes teiste kohal õhus hõljus. “Oo, kas see olen mina siin?”, küsis mu sõber. “Jah, see oled sina. Taevas. Kui sured, lähed sinna.”

5. Puust seinapaneelid

Kui me ostsime endale koduks ühe vana maja, võtsime mehega töölt nädala vabaks, et enne sissekolimist seal remontida ja kõik valmis seada. Suures magamistoas nägime palju vaeva, et seinalt vanad puupaneelid maha saada. Tööd tehes oli mul korduvalt selline tunne, et keegi nagu jälgiks mind. See polnud just hirmus tunne, lihtsalt samasugune, nagu siis, kui keeg astub sinu selja taga tuppa ja sa tead, et ta seal on. Tegime maja korda ja kolisime sisse. Kuulsin, et minu kolmene tütar vadistab elutoas. Küsisin, et kellega sa seal räägid, arvates ise, et tal on seal mingid mänguaasjad kaaslasteks. Ta vastas: “Nendega, kes siin enne elasid. Nad ütlesid, et kõik puust sein on ära võetud, aga neile meeldib, et magamistuba on sinine.” Minu tütar remondi ajal majas ei käinud ja ei olnud kunagi puust seinapaneeli näinud.

6. Maal

Kolisine perega teise riiki ja saime endale hästimöbleeritud korteri. Magamistoa seinal oli maal, mis kujutas endast nagu tuules voogavaid juukseid, mulle see eriti ei meeldinud, aga ma ei hakanud seda ka maha võtma. Ühel päeval, kui oma pooleteistaastast last selles toas magama üritasin panna, ütles laps, et talle see maal ei meeldi. Miks see ei meeldi sulle, küsisin. “See pilt ei meeldi mulle, sest see tahab minuga rääkida, aga mina ei taha!”

7. Suur mõtleja

Minu neljane poeg teatas mulle: “Ma arvan, et me elame väljamõeldud maailmas ja keegi mängib meiega.” Ma olin imestunud ja küsisin, miks ta nii arvab ja tema jutt läks veel kummalisemaks: “Noh, paistab, et keegi korraldab meiega siin igasugu asju, aga me ei näe, ega saa aru, sest meie oleme siin maailmas, aga nemad ei ole.”

Lapsed on ka oma eelmiste elude kohta päris põnevaid asju rääkinud, sellest loe SIIT

Allikas: buzzfeed.com