Uut ja vana kõhuviirustele

Margit, kelle üks poeg on kahe-, teine nelja-aastane, räägib, et tänavu on tema lapsed põdenud kõhuviirust juba kuus korda. Tavaliselt laps oksendab ja natuke on ka kõht lahti. Kõhuvalu kestab pikemalt, suuremal poisil vahel 4–5 päeva. Vanem, Gregor, peaaegu et nälgib nädal aega, väiksem, Georg, on valmis sööma juba pool päeva pärast tõve algust. Reegli­pärane on seegi, et kui üks laps on haige, siis teine haigestub 2–3 päeva hiljem. Lasteaialaps Gregor on kodus vähemalt nädala.

Margit nendib, et kõhuviirusi on poja rühmas pidevalt. “Korra nädalas kuulen, et keegi oksendas või tegi püksi. Tavaliselt on see laps ka järgmisel päeval lasteaias, sest vanematel pole võimalik teda koju jätta. See on kurb ja egoistlik käitumine!”

Üks vanem ütles koguni lasteaia koosolekul, et asi pole viiruses, vaid selles, et lapsed söövad õues kassipissist liiva ja jäävad haigeks. “Sellist suhtumist on võimatu muuta,” kahetseb naine. Kord juhtus ka nii, et Gregor oli kõhuviiruses, läks nädala pärast lasteaeda ja jäi uuesti haigeks. “Natuke paneb selline pidev kõhugrippi haigestumine muretsema, kuid tundub, et iga järgmine tõvehoog kulgeb kergemalt.”

Kõhugripi põhjustajad

Pediaater Helke Nurm, kes töötab Tallinna Lastehaigla vastuvõtuosakonnas, puutub väikeste kõhuviiruses patsientidega kokku iga päev. Arst selgitab, et kõhugripp on viiruslik gastroenteriit ehk maakeeli mao-sooletrakti äge haigus, mis väljendub äkilises sagedases oksendamises, kõhulahtisuses, palavikus ja kõhuvaludes. Kaasnevad isutus, loidus ja vähene pissimine.
Kõhugripi tekitajaid on mitmeid: rota-, astro-, Norwalki ja adenoviirus.

Rotaviirus on kõige levinum. See põhjustab sagedast oksendamist, kõhulahtisust, palavikku ja sõltuvalt sümptomite raskusastmest ka vedelikupuudust. Astroviirusse nakatumise sümptomiteks on oksendamine ning vesine kõhulahtisus. Võib esineda ka pea- ja kõhuvalu ning palavikku.

Adenoviirus on hingamisteede infektsioon, mis põhjustab tugevat nohu, rögast köha, mädast silmapõletikku ja palavikku. Kuid sellega võivad kaasneda ka kõhulahtisus ja oksendamine.
Norwalki viirus on pigem oksendamishaigus, mida võib saata vähene kõhulahtisus ja/või palavik. Haiguse järel kestab immuunsus mõni kuu ja on viiruspõhine, mis tähendab, et see ei kaitse teiste viirustüvede eest.

Kõhugripp levib aasta ringi, kuid haigete arv kasvab jaanuaris ja nakatumine on suurim märtsist maini. Kõhuviirus võib organismis peidus olla 2–4 päeva, kesta 3–9 päeva ja olla nakkusohtlik pärast paranemist veel 2–3 päeva kuni 2 nädalat.

Haige laps koju

Dr Nurm ütleb, et haigestumise kiirus on seotud sellega, kui paljude viirusosakestega inimene kokku puutus. Ta on näinud juhuseid, kui nakatumisest sümptomite tekkeni on kulunud vaid 12 tundi.

Arst paneb vanematele südamele: “Oksendav ja kõhulahtisuses laps ei sobi kollektiivi! Ka siis, kui ta tunneb end rahuldavalt ja tal pole palavikku, on ta lasteaias või koolis ikkagi tõsiseks nakkusallikaks. Kuna viirus võib väljaheitega erituda kuni 14 päeva, ei tohiks last võimaluse korral nii kaua kollektiivi viia.”

Rotaviirused levivad kergesti inimeselt inimesele, väljaheite või oksemassidega saastunud käte või esemete kaudu (mänguasjad, riided, ostukärud jne). Viirused on elujõulised ja haigustekitaja võib kätel püsida tunde, pindadel ja mänguasjadel päevi.

Katsed on näidanud, et need viirused suudavad üle elada külmumise, temperatuuri tõusu kuni 60 kraadini ja viibimise kloorilahuses. Küll vähendab seebiga kätepesu haigestumist rohkem kui kolmandiku võrra.

Dr Nurm räägib, et lapsevanemad ei tohiks kanda haige lapse musta pesu süles. Riided puutuvad viirusega kokku ja vanemast kinni hoides võib terve laps selle kätega suhu pista. Määrdunud riideid tuleks pessu viies endast eemal hoida ja pärast korralikult käsi pesta.

Ka on apteekides müügil desinfitseerivaid vahendeid (näiteks Cutasept). Neist on mugav pärast pesu kätele lahust pihustada ja lasta neil siis õhu käes kuivada. “Täpselt nii kaitseb end haiglapersonal iga päev,” nendib arst.

Ravi pole

Kuidas aga teha uut ja vana nendele vastikutele viirustele? Dr Nurme sõnul ravimeid viiruste vastu pole ja ravi on sümptomipõhine, näiteks palaviku puhul tuleb anda palavikualandajat. “Tähtis on jälgida ka organismi vedeliku­bilanssi. Kõige olulisemad näitajad on urineerimise sagedus ja uriini kogused.”

Kuna kaotatud vedelik on vaja taastada, tuleb lapsele joota lonkshaaval vähese suhkruga kummeliteed või lihtsalt vett. Kui on tugevad kõhuvalud ja gaasid, võib aidata Espumisan. Lastel ei kasutata kõhukinnisteid. “Haigus peab lihtsalt välja tulema,” rõhutab arst.

Kui laps on haige, tuleb võtta ühendust perearstiga. Dr Nurm ütleb, et arst peaks lapse läbi vaatama vähemalt kolmandal palavikupäeval. Kui laps aga oksendab pidevalt ja ta kõht on väga lahti, ta ei söö ega joo ning pissib harva (vähem kui neli korda ööpäevas), tuleb otsida abi varem. Olenevalt lapse seisundist ja vanusest võib ta vajada jälgimist ja tilkinfusiooni haiglas.

Ka tehakse Tallinna Lastehaiglas vajaduse korral üle aastastele oksendamisvastast Cerucali süsti. Selle otstarbekuse otsustab arst, arvestades haiguse sümptomeid, lapse seisundit jm. Süst võib leevendada oksendamist, kuid ei ravi haigust.

Antibiootikumid kõhuviirustele ei mõju. Kaitsesüsti rotaviiruse vastu tehakse aga juba 6. elunädalast. “Rota­vaktsiin ei hoia ära lapse haigestumist, kuid kergendab tõve kulgu ning laps ei pruugi vajada haiglaravi. Kuid vaktsiinil on ka kõrvaltoimed. Maailmas on uuringud pooleli ja lõplikke kokkuvõtteid pole veel tehtud.”

Süüa vähe, juua palju

Lapse haiguse korral on vanemad tihti hädas tema sööt­misega. Dr Nurm: “Kui haige laps ei söö, pole see probleem. Küll on iga lusikatäis jooki esimestel päevadel tähtis ja emad teavad seda. Vähem teatakse, et vaja on hoida veresuhkru taset, mis ainult vee joomisega langeb normist alla ja põhjustab loidust.” Nii et kui laps joob rahuldavalt või hästi, võiks talle kohe esimesel haiguspäeval anda ka midagi näksida: banaani, rosinaid, kuivikuid.

Joogiks sobivad puhas vesi, vähemagus tee või mahlajook ja Värska. Apteekides müüakse ka pulbreid, mida vees lahustades saab joogi, mis korvab soolakadu. Kui laps on nõus seda jooma, on hea. Suurematele lastele võib anda mahlajäätist või jääpulka. Kindlasti ei sobi karastusjoogid, täismahlad ja jõujoogid.

Nälja korral võib lapsele pakkuda algul kuivikut, röstsaia, rosinaid või banaani. Teisest päevast alates võib lisada menüüsse veega keedetud kartuli- või riisipudru, Eesti küpsised, mustika kõikvõimalikes variantides (ka jogurtina) ja rosinakisselli. Kindlasti ei tohi anda piima, lihasaadusi ja teisi puuvilju.

Pärast põdemist võib teha piimhappebakteri kuuri (Gefilus, Enterol jne), et taastada soole mikrofloora. Õnneks kehtib kõhuviiruste puhul kindel seaduspära: sama ruttu, kui see algas, see ka lõpeb.

Pea arstiga kindlasti nõu, kui:

• rohke vesivedel kõhulahtisus kestab üle paari päeva;
• laps oksendab üle ühe päeva suurtes kogustes;
• okses või väljaheites leidub verd;
• laps pissib palju harvemini kui tavaliselt;
• ta ei ole juba tunde mitte midagi joonud;
• kui imik pole pissinud 4–6, suurem
laps 6–8 tunni vältel;
• pärast kõhuviiruse põdemist püsib
kõhulahtisus üle 2 nädala.

7 nõuannet

1. Anna kõhuviirusega nakatunud lapsele juua lonkshaaval vähese suhkrusisaldusega kummeliteed ja (mineraal)vett.

2. Söögiks sobivad näiteks kuivikud, veega keedetud pudrud, mustikad, banaanid.

3. Tarvitada ei tohi piima, piimasaadusi ega lihatooteid.

4. Jälgi lapse pissimist ja üldseisundit ehk aktiivsust. Eriti kurnav on viirus alla aastastele lastele või
krooniliste haiguste põdejatele. Loid, nõrk ja kurnatud laps, kes ei pissi nagu tavaliselt, vajab arsti konsultatsiooni.

5. Ravimitest piisab palavikurohust. Gaaside korral võib anda Espumisani. Tervist aitavad taastada Rehydroni pulbrid ja probiootikumid.

6. Oluline on hügieen. Pese korralikult käsi. Korja määrdunud pesu ja mänguasjad kokku, et terved lapsed nendega kokku ei puutuks.

7. Kõhulahtisus ja oksendamine ei tähenda iga kord kõhuviirust. Küsi nõu perearstilt.